Eesti majanduskasv järgnevatel kvartalitel ilmselt veidi aeglustub

Järgneb Tõnu Mertsina kommentaar: 

Majanduskasvu kiirenemist toetasid tugevam eksport ja investeeringud

Eesti majanduskasv hakkas kiirenema juba möödunud aasta teisel poolel välisnõudluse paranemise ning ekspordikasvu toel, samal ajal kui eratarbimine püsis tugev. Selle aasta esimese kvartali majanduskasvu kiirenemisele aitas kaasa ekspordikasvu kiirenemine (12 %) ja investeeringute tugev kasv (17%). Samas pidurdus eratarbimise kasv vaid 0,6 protsendini, seda vähemalt statistikaameti andmetel.

Ekspordi kiirenemise taga ka ühekordne suurtehing laevadega

Ekspordikasvu toetab küll meie kaubanduspartnerite impordinõudluse paranemine, kuid esimeses kvartalis oli väga suure mõjuga ka Tallinki laeva impordi jaoks tehtud vastukirje eksporti (kuna laev Eestis arvele ei võetud, siis tuli see rahvamajanduse arvepidamises tasakaalustada vastava tehinguga).

Ettevõtete ja valitsemissektori investeeringud suurenesid, kuid ettevõtete investeeringud ei olnud laiapõhjalised

Investeeringute kasvu taga on ettevõtete ja valitsemissektori suuremad tehingud. Valitsemissektor suurendas oluliselt investeeringuid hoonetesse ja rajatistesse. Seda peegeldas hästi ka ehitussektori tugev kasv, kus rajatiste ehitusmaht suurenes aastases võrdluses enam kui kolmandiku võrra. Ettevõtted suurendasid aga oluliselt oma investeeringuid transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Kuigi ettevõtete investeeringute maht kasvas kiiresti (23%), oli see kitsapõhjaline – ligikaudu pool investeeringute kasvust tuli puidutööstusest.

Vaatamata Eesti elanike kindlustunde paranemisele oli eratarbimiskulutuste kasv üllatavalt aeglane

Käesoleval aastal netopalga reaalkasv aeglustub ning see aeglustab meie hinnangul ka eratarbimise kasvu. Samas oli esimeses kvartalis eratarbimise kasvu nii tugev pidurdumine üllatav. Aeglustunud või langenud on kõik lõpptarbimiskulutuste grupid (nendest suurima mõjuga on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise vähenemine juba neljandat aastat järjest). Eesti elanike kindlustunne on alates möödunud aasta kevadest paranenud – nad hindavad oma finantsolukorda paremaks ning tunnevad ennast üha kindlamalt suurte ostude tegemisel eesoleva jooksva aasta jooksul. Seega võib eratarbimise number olla mõnevõrra alahinnatud.

Töötleva tööstuse kiiret kasvu toetas paranenud välisnõudlus koos tugevama ekspordiga

Tegevusaladest panustasid SKP kasvu kõige enam töötlev tööstus, ehitus ja kaubandus. Töötleva tööstuse kasvu toetas paranenud välisnõudlus koos tugevama ekspordiga, ehituse kasvu toetas suur nõudlus eluhoonete järele ning valitsemissektori investeeringud rajatistesse, kaubanduse kasvu taga on aga peamiselt hulgikaubanduse kiire kasv.

Meie hinnangul sel ja järgmisel aastal tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu vahe väheneb

Kuigi tootlikkuse reaalkasv hõivatu kohta kasvas vaid 2% (tunnitootlikkus langes veidi), on see lisandväärtuse kasvu toel alates möödunud aasta teisest poolest paranenud. Samuti on paranenud tootlikkuse nominaalkasv (esimeses kvartalis 5%). Meie hinnangul sel ja järgmisel aastal tööjõukulude ja tootlikkuse kasvu vahe väheneb, mis parandab Eesti ettevõtete hinnapõhist konkurentsivõimet. Samas on see vaid üks osa ettevõtete konkurentsivõimest. Eesti ettevõtted hindavad oma konkurentsivõimet välisturgudel, eriti EL turul, aina paremaks.

Ka Eesti tööturg räägib majanduskasvu tugevnemisest

Nõudlus tööjõu järele on kasvanud, samas piirab seda tööjõu nappus. Töötuse määr on langenud sellise tasemeni (5,6%), millest madalamad näitajad olid vaid paaril buumiaastal, mitteaktiivsete inimeste arv on vähenenud madalaimaks ning samal ajal on tööhõive määr tõusnud viimase 20 aasta kõrgeimaks. Samuti on suurenenud vabade töökohtade arv.

Eesti majanduskasv püsib järgnevatel kvartalitel tugev, kuid see ilmselt aeglustub veidi

Samas tuleks arvestada, et esimese kvartali ekspordi kiiret kasvu toetas ka ühekordne suurtehing. Ettevõtete investeeringute kiire kasv ei olnud küll laiapõhjaline, kuid valitsemissektori plaanib investeeringuid suurendada. Eratarbimise kasv sel aastal aeglustub, kuid järgmisel aastal kiireneb tulumaksuvaba piiri järsu tõstmise mõjul.

Ettevõtete kasumlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks peab palgakasvu aeglustumine jätkuma

Praeguses majanduskasvu kiirenemise faasis võib protsükliline eelarvepoliitika, kus majandust plaanitakse stimuleerida täiendavate valitsemissektori investeeringutega (samas, lastes eelarve puudujääki), palgakasvu taas kiirendada (kuna vaba tööjõudu napib). Ettevõtetesektori kasumlikkuse parandamiseks ja hinnapõhise konkurentsivõime kasvuks peab aga palgakasvu aeglustumine jätkuma.