Autor: Harro Puusild • 3. märts 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hele Hammer: kuidas koostöövorm VMI enda jaoks tööle panna?

Hele Hammer
Foto: Urmas Kamdron
Telema tegevjuht ja TTÜ rahanduse õppejõud Hele Hammer rääkis täna toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil tarneahela läbipaistvusest ja sellest, kuidas koostöövorm VMI enda jaoks tööle panna.

Hele Hammer rääkis Pärnu tarneahelakonverentsil, et tarneahela probleemid on tarneaugud ja varude kõrge tase. „Parandada on vaja mõlemat korraga ja seda aitab teha info jagamine. Selleks omakorda on vaja teadlikkust ja tehnoloogilist taset,“ selgitas Hammer ettekandes.  

Üks koostöövorm nähtavuse parandamiseks on VMI (Vendor Managed Investory), mis on Euroopas siiski üsna vähe levinud.

Hammer selgitas, et vähese leviku üks põhjus on vähene teadlikkus VMIst kui võimalusest. „Vaja oleks ka, et ostja ERP-süsteemil oleks võimekus infot väljastada. Ilmselt kliendi ERP suudab seda teha, kuid seda lihtsalt ei teata,“ selgitas Hammer.

VMI ehk Vendor Managed Visibility on koostöövorm, mille loogika on see, et ostja ja tarnija lepivad kokku koguste miinimumid ja maksimumid. Ostjalt läheb tarnijale regulaarselt info, mida ja kui palju on müüdud ning kui palju on kaupa laos. Seejärel viib tarnija vastavalt infole uut kaupa asemele.

VMI rakendamiseks oleks Hammeri sõnul vaja, et ostjal oleks üldse soov seda teha. „Vajalik on ostja usk info jagamise kasudesse, seda saame suurendada suheldes,“ sõnas ta. Vajalik on ka valmisolek elektrooniliseks andmevahetuseks, kuid see on Hammeri sõnul juba niikuinii elementaarne.

Edukaks VMI kasutamiseks oleks vaja tehnoloogilist võimekust ehk infosüsteemis peaks olema VMI moodul. „Paljudes tarkvarades on VMI-moodul olemas. Võimalik, et selle peab juurde ostma,“ selgitas ta ja lisas, et VMI kasutamiseks on olemas ka pilvelahendused.

Hele Hammeri sõnul kasutati VMI koostöövormi Eestis esmakordselt 2001. aastal. „Pioneerid olid Baltika ja Kaubamaja. Kaubamaja hakkas iga päev saatma müügiinfot. Baltika viis siis vastavalt juurde pükse ja neid numbreid, mis maha müüdi. Lõpuks hakkasidki inimesed saama õigeid numbreid, sest varem oli õige number kogu aeg otsas,“ rääkis ta.

Hammer lisas, et praegu on Eestis 450 poodi, mis väljastavad oma tarnijatele POS (Point of Sale) infot, ning 34 tarnijat, mis oskavad selle infoga midagi peale hakata. „Tõelist VMId on ikkagi vähe,“ lisas Hammer.

Neljapäeval ja reedel toimub Pärnus traditsiooniline tarneahelakonverents. 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077