JELD-WENi Põhja-Euroopa regiooni tarneahela direktori Tõnis Viiroja sõnul on ettevõttel vaja üle saada Exceli-majandusest ja 2020. aasta paiku on neil plaanis üle minna globaalsele ERP-süsteemile.

- Tõnis Viiroja
- Foto: Urmas Kamdron
Viiroja rääkis Pärnu tarneahelakonverentsil peetud ettekandes, et JELD-WEN on varem investeerinud tootmisvõimekusse ja alates 2015. aastast on tööjõumahukat tootmist Skandinaaviast Baltikumi toodud. „Sellest tulenevalt on meie elu keerulisem, kuivõrd kontserni siseste tellimuste maht on märgatavalt tõusnud,“ selgitas Viiroja.
„Samaaegselt tootmisega ei ole investeeritud tarneahela võimekusse – see tähendab, et meie Exceli-tabel on läinud suuremaks, neid on rohkem ja tuleb aina juurde,“ ütles Viiroja.
Veel rääkis Viiroja, et enne tootmise toomist Baltikumi töötas planeerija ühes ERP-süsteemis, kus kontrolliti tellimust ja tootmist ning vajadusel suudeti prioriseerida. „Pärast tootmise kolimist kaotas planeerija kontrolli – tarneahela üleminekupunkt läks teise ERP-süsteemi ja see inimene ei näinud enam, mis toimub tarnetega,“ kirjeldas Viiroja.
„Kui inimene seda ei näe, tekib palju süsteemivälist ehk inimeselt inimesele suhtlemist. Täna hoiame piltlikult oma tarneahelat koos Exceli ja e-postiga,“ sõnas ta.
Viiroja sõnul on JELD-WENil lähiaastatel plaanis uue ERP-süsteemi juurutamine. „See pole küll hõbekuul, mis lahendab kõik probleemid, kuid kindlasti lisab võimekust ja nähtavust. Meil on vaja üle saada Exceli majandusest, millesse praegu upume,“ sõnas ta.
Neljapäeval ja reedel toimub Pärnu linnas traditsiooniline tarneahelakonverents.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Telema tegevjuht ja TTÜ rahanduse õppejõud Hele Hammer rääkis täna toimuval Pärnu tarneahelakonverentsil tarneahela läbipaistvusest ja sellest, kuidas koostöövorm VMI enda jaoks tööle panna.
Poolte ekspedeerimis- ja logistikaettevõtete jaoks on juba praegu probleem, kuidas kohaneda digitehnoloogiaga. Ettevõtete struktuur ei saa olla enam monoliitne, vaid struktureeritud inkubaatorite, riskikapitalifirmade ja idufirmadega, rääkis Inkubatsioonikeskuse IQbator asutaja, ettevõtja ja ingelinvestor Niko Slavnic täna toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil.
Ensto Keila tehase juht Kaarel Suuk rääkis Pärnu tarneahelakonverentsil kogemusloo ettevõtte Lean-teekonnast ja kirjeldas, mida nad raiskamise vähendamiseks täpselt teevad.
Täna algas Pärnu linnas traditsiooniline tarneahelakonverents, kuhu on kogunenud pea 240 osalejat.
Tööstusettevõtte tööprotsesside edukus algab töökindlatest ja vastupidavatest seadmetest. Lahendused, mis taluvad äärmuslikke töötingimusi ning toetavad kiiret ja täpset andmetöötlust, muudavad igapäevaprotsessid sujuvamaks ja efektiivsemaks. Tööstusseadmed aitavad vähendada seisakuid, tõsta tootlikkust ja kindlustada tööprotsesside sujuvuse ka karmides oludes ‒ olgu tegemist laohalduse, tootmise, toodete etiketeerimise või andmesisestuse ja -vahetusega.