• 09.02.17, 16:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuring: tulevikus tuleb õppida ja töötada kauem

OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid.
Järjest enam on vaja kutseharidusega spetsialiste.
  • Järjest enam on vaja kutseharidusega spetsialiste.
  • Foto: Raul Mee
Uuringu üks koostajatest, OSKA vanemanalüütik Siim Krusell sõnas, et 40% järgneval kümnendil täitmist vajavatest töökohtadest eeldavad kõrg- ning 1/3 kutseharidust. „Vajadus lihtsa töö tegijate järele väheneb ning senisest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ja kutseharidusega oskustöötajaid“, selgitas Krusell.
Võrreldes 2015. aastaga on tööealisi 2024. aastal pea 50 000 vähem. See tähendab, et tööjõuvajaduse katmiseks tuleb aina suuremal osal tööealisest elanikkonnast töötada üha kauem.
Uuringu järgi on tulevikus enam vaja puidutööstuse ja IKT-sektori töötajaid ning programmeerijaid, insenere, arhitekte ja disainereid. Seoses elanikkonna vananemisega eeldatakse suuremat panustamist tervishoidu ja sotsiaalteenustesse. Töötajate arv kahaneb jaekaubanduses, avalikus halduses ja riigikaitses, ehituses, mootorsõidukite hoolduse ja remondiga seotud ametikohtadel ning seoses õpilaste arvu vähenemisega ka hariduses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme“ annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast ning tööjõu- ja sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2024.
Uuring koostati sihtasutuse Kutsekoda ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.
Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda.
Uuringu tulemustega saad täpsemalt tutvuda siin

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.08.25, 13:06
Eesti energiatulevik: miks investeerivad ettevõtted üha rohkem salvestuslahendustesse
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele