Eesti tuleviku tööjõuvajadust prognoosiva OSKA uuringust selgub, et 5-10 aasta jooksul jääb masina- ja metallitööstuses puudu 1/3 inseneriharidusega töötajatest. Kõige kiiremini kasvab vajadus mehhatroonikute ja hooldustehnikute järele.

- OSKA juhtivkoordinaator Terje Kaelep
- Foto: Tööstusuudised.ee
Uuringu üks koostajaid, OSKA juhtivkoordinaator Terje Kaelep ütles, et masina- ja metallitööstus vajab aastas pea 500 uut töötajat - neist ca 1/3 juhte ja spetsialiste ning 2/3 oskustöötajaid. „Vajadus inseneride ning mehhatroonikute järele on tingitud tehnoloogilistest muutustest. Tulevik on nende päralt, kes tootmist automatiseerivad, uusi tooteid loovad ning nutikate masinatega töötada oskavad,“ sõnas Kaelep pressiteate vahendusel.
Tehnoloogia kasutuselevõtu ning järjest enam automatiseeritavate tööprotsesside tõttu väheneb aga vajadus masinate mehaanikute ja lukkseppade ning viimistlejate järele, selgub uuringust.
Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Indrek Rohtma peab valminud uuringut viimase aja põhjalikumaks ja vajalikumaks tulevikuprognoosiks masina- ja metallitööstuses. „See annab kinnitust, et tööstusega seotud erialasid tasub õppida, nutikaid spetsialiste on Eestil vaja kohe praegu ja ka tulevikus,“ ütles Rohtma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uuringu järgi vajavad kaasajastamist ka masina- ja metallitööstuses töötavate inimeste oskused ning erialane koolitus. Ettevõtjad ootavad töötajatelt enam erialaseid IKT-teadmisi ning koostöö-, analüüsi-, otsuste langetamise ja info tõlgendamise oskusi.
Masina- ja metallitööstus on juhtiva töötleva tööstuse valdkond Eestis, kus tegutseb üle 2200 ettevõtte. Hõivatuid on valdkonnas ca 35 000 ehk ligi kolmandik tööstussektori töötajaskonnast. OSKA masina- ja metallitööstuse uuringuga otsiti vastust küsimusele, kuidas muuta koolituspakkumist, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust lähema kümne aasta vaates. Uuringu koostamist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab viie aasta jooksul kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses. OSKA elluviimist korraldab sihtasutus Kutsekoda.
Uuringu kokkuvõttega saad tutvuda
SIIN.
Uuringu terviktekst on
SIIN.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.