Ametiühingute Keskliidu juhi Peep Peterson ütles, et jätkuv palgatõus on liidu selge siht – eesmärk on palgatasemega Euroopale järele jõuda. Selleks rihib liit 6% tõusu aastas. „Iga kord, kui meile öeldakse, et võtke hoogu maha, vastame, et ei tahaks,“ rääkis ta.
Petersoni sõnul annab keskliit endale aru, et palgatõus tuleb praegu ettevõtete kasumi arvelt ning üle 4-5 aasta selline skeem jätkuda ei saa. „Kui (kasumi ja palga – toim) suhe muutub samasuguseks nagu Soomes ja Rootsis, siis palgaralli lõpeb,“ sõnas ta.
Talle vastandus teravalt Eesti ühe suurema metallitööstusettevõtte Favor juht Mart Proos. „Kas me tahame jõuda samasse seisu, kus Soome tööstus on täna?“ päris ta. Proosi sõnul on ainuüksi tänavu talle müügiks pakutud nelja Soome ettevõtet, kus tootmine ei tasu ennast enam ära. „Teatud palgatõus on okei, kuid see number pole 6-8%,“ sõnas ta.
Rahandusministeeriumi statistikast selgub, et majandusest kiiremini kasvav keskmine palk on ettevõtete kasumimarginaalidele haamri vajutanud. „Sõltuvalt sektorist ja ettevõtetest on variatsiooni, kuid üldiselt oleme lae juures,“ sõnas ettevõtlusminister Liisa Oviir. Koos tõdeti ohtu, et ettevõtted võivad väikese kasumlikkuse tõttu Eestis tootmise peatada.
Loe, mida arutati Tööstuse Äriplaan 2017 vestlusringis, lähemalt
Äripäevast.
Meeleolukat galeriid vaata
SIIT.
Autor: Urmo Andressoo, Äripäev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.