Autor: Harro Puusild • 11. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meie äriplaan on müüa ja valmistada tooteid, mida kõik tahavad osta ja millest eest on võimalik kliendile kirjutada võimalikult suur arve. Küsimus on, kuidas seda teha?“ rääkis Favor ASi tegevjuht Mart Proos konverentsil Tööstuse Äriplaan 2017. „Meie eesmärk on leida kliendid, keda meie kompetentsid õigel ajahetkel rahuldavad.“

„Strateegia kui selline ei kao ka kiiresti arenevas maailmas kuhugi. Olulisemaks hakkab muutuma paindlikkus. Strateegia osas määratleme ära, milline on meie nägemus ettevõtte suurusest ja kui kiiresti me kasvame. Määrame ka ära valdkonnad, millega tegeleda tahame ja püüame paika panna proportsioonid ressursside jagamisel,“ rääkis Proos.

Samuti on Proosi sõnul oluline tähelepanu pöörata riskidele. „Igapäevaselt jälgime ka, mis toimub meie ärisektoris. Meil on valmidus taluda ka teatud ebaõnnestumisi. Arendame jätkuvalt ka ettevõttesiseseid kompetentse. Minu arvates on väga oluline meeskonna valmidus uusi väljakutseid vastu võtta,“ sõnas Proos. „Ka meie püüame igapäevaselt uusi projekte sisse võtte inimesi treenida, et neid ette valmistada ka uuteks projektideks.“

Favor toodab ka elektrimopeedi Exo Bike. „Kui küsida, kas Favorist saab tulevikus mopeeditootja, siis ei, meie jaoks on oluline, et suudame neid tekkivaid kompetentse järgmistes projektides kasutada,“ rääkis ta.

Lisaks toodab Favor ka tööstuslikke LED-valgusteid, mille järele tekkis vajadus samuti oma tootmises. „Selliseid arendusprojekte on meil pidevalt töös 2-4 ja kui küsida, miks nii vähe, siis arendamine on suhteliselt kallis ettevõtmine,“ lisas ta.

Edu on toonud lühikesed tarneajad. „Meie kiiremini kasvavad turud on Norra, Rootsi ja Saksamaa. Kui läheme vana Euroopa poolele ja näiteks Saksamaale, siis meie konkurents ei tule seal Skandinaaviast või Eestist. Meie konkurendid on Slovakkia, Poola, Rumeenia. Teras ehk meie üks põhimaterjal maksab Poolas vähem ja ka tööjõud on seal odavam,“ jätkab Proos.

„Euroopas on meile edu toonud lühikesed tarneajad. Meie keskmine tarneaeg Kesk-Euroopasse on maksimaalselt kaks nädalat tellimusest. Skandinaaviasse saame hakkama nädalaga. Maksame teatud osa lõivu efektiivsuselt, kuid tarnekindlus ja paindlikkus on samuti olulised,“ märkis ta.

Proos lisas, et palju kurdetakse Eesti madala efektiivsuse üle ja sellega saab tema sõnul osalt nõustuda. „Eesti tootmisefektiivsus on madalam, kui võrrelda Euroopa konkurentidega,“ tunnistas Proos ja üks võimalus seda parandada on automatiseerimine. „Näiteks robotpainutus. Miks me seda kasutame? Selleks, et üks operaator on võimeline käitlema mitut detaili. Robot on võimeline töötama 24 tundi järjest. Roboti toodete kvaliteet on püsiv ehk me välistame inimlikke eksimusi.

„Robotkeevituses on samad efektid. Stantsimise automatiseerimine, tööriistade automaatne vahetus. Väheneb inimlike vigade osakaal ja väheneb ka seadistusaeg. Selle kõigega saab vähendada tööjõu osakaalu ja parandad kvaliteeti,“ lisas Proos.

Ukraina kvaliteetne renditööjõud. „Ei ole üllatus, et tööjõudu napib. Metallisektor on töövõtjate seas väheatraktiivne. Seda peetakse mustaks ja mahajäänuks. Tööjõu oskuste tase ei vasta enam nõuetele,“ selgitas Mart Proos ja lisas, et ka kutsekoolide tase kipub nõrgaks jääma.

Järgmise probleemina tõstatub Proosi hinnangul see, et automatiseerimine muudab ettevõtjad ka oskustööliste suhtes nõudlikumaks. „Kui me juba täna ei leia neid inimesi, siis see protsess muutub aina keerulisemaks. Tööjõukulud kasvavad ja konkurentsivõime väheneb,“ ütles Proos. Ta lisas, et Favoris kasvasid tööjõukulud mullu 16%.

Seda probleemi on Favor püüdnud lahendada Ukraina renditööjõuga. „Oleme neli kuud proovinud Ukraina renditööjõudu ja pean tunnistama, et oleme väga rahul. Tegemist ei ole odava tööjõuga, neil on kogemus ja nad on kohe valmis tootmisprotsessi lülituma. Muide kaheksast töötajat kuuel on tehniline kõrgharidus. Kust me Eestis neid leiame?“ küsis Proos oma ettekandes.

Proosi sõnul takistab välistööjõu palkamist liigne bürokraatia. „Kui te küsite, kas tahame ukrainlasi, siis jah. Aga kas oleme valmis selle bürokraatia läbima, siis ei. Selleks kasutamegi just renditööjõudu,“ ütles Proos.

Oht üleinvesteerida. „Näen ohtu üleinvesteerimisel. Metallisektor on jõuliselt investeerinud, seda ootuses, et mahud kasvavad. Kui mõelda perioodile 2008-2009, siis tegime selle omal nahal läbi. Olime just lõpetanud suured investeeringud ja väga valus oli,“ mäletab ta.

Samas nõuab kiire kasv ka suures mahus finantsvahendite kaasamist. „Kui pangad kaasa ei tule, on kasvul piir ees. Metallisektor vaatab tulevikku positiivselt, sest võimalusi on rohkem, kui neid ära jõuame kasutada,“ märkis Proos.