Seda, et päikesepaneelidele Eestis päikeseenergiat ei jagu, pole Naps Solar Estonia juhi Ander Puki sõnul vaja karta. Eestis toodavad paneelid energiat üsna samamoodi kui Saksamaal.

- Naps Solar Estonia juhi Ander Puki sõnul on Eesti piisavalt päikesekiirgust, et päikesepaneele energiatootmiseks kasutada. Foto: Meeli Küttim
Energiasäästlikud lahendused
Ander Pukk osaleb 15. septembril Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee seminar-ringsõidul „Energasäästlikud lahendused“, kus räägib nii päikeseelektri süsteemide tasuvusest kui tüüpilistest probleemidest. Tutvu ringsõidu täpsema programmiga
SIIN. Registreerida saab
SIIN.
Päikesepaneelide tasuvusaeg sõltub kliendi elektritarbimise iseloomust, seadusandlikust regulatsioonist, päikesepaneelide tüübist ja inverterist, elektri tarbimisgraafikust, paigaldusviisist ja muust sellisest, ütleb Naps Solar Estonia juht Ander Pukk.
„Kuigi teatud juhtudel on mõnikord võimalik ka üsna lühike tasuvusaeg, isegi 5-6 aastat, siis tavapärane on pigem 9-10 aastat. Üldiselt peab ütlema, et päikest Eestis jagub, olukord pole sugugi nii dramaatiline, nagu tihti öeldakse. Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus päikesepaneele juba aastakümneid paigaldatud, on meie olukord üsna sarnane,“ märgib Pukk.
„Loomulikult ei saa ennast samale joonele panna Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja Portugaliga, kuid näiteks Saksamaal toodavad päikesepaneelid üsna samamoodi kui meil. Seega pole põhjust karta vähest päikesekiirgust. Suurimad mõjutajad on pigem kohalik regulatsioon, hetkel madal börsihind ja muud taolised tegurid,“ hoiatab Pukk.
Puki sõnul on tootlikkus päikesepaneelidel küllalt erinev. See sõltub asukohast, paigaldusviisist, paneelide kaldenurgast, suunast ilmakaarte suhtes ja invertertehnoloogiast jms. „Õnneks on võimalus simuleerida tootlust teie asukohas ja paneelide asetusest ilmakaarte ja maa suhtes. Samas on tegemist siiski ainult eeldatava tootlikkusega ja nagu viimaste aastate reaalsed tulemused on näidanud, on tegelik tootlikkus olnud reeglina suurem kui arvutuslik,“ selgitab ta.
„Põhjuseks on selliste programmide vananev ilmastiku statistika ja fakt, et programm ei oska varjutuse mõju hinnata. Samuti ei tasu unustada, et erilahenduste tootlikkuse arvutamine on üsna raske, nagu mitmete erisuundades asuvate paneeligruppide puhul või kui kasutatakse varjutusprobleemide vähendamiseks optimaisereid,“ sõnas ta.
Seotud lood
Veebruaris tähistab 25. tegevusaastat tuleohutussüsteemide projekteerija, paigaldaja ja hooldaja Firetek OÜ, kes on tuleohutussüsteeme välja töötanud ning paigaldanud väga paljudele Eesti suurematele äriobjektidele. Ühe asutaja, ettevõtte juhi Georg Kanguri sõnul on nende eesmärk viia tuleohutus uuele tasemele ja võtta eksperdina osa sellealaste seaduste ning nõuete väljatöötamisest.