30. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Brexit tõstab kulla hinda

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: rauamaak üllatas jälle turge; vase hind tõuseb valitsuste ja keskpankade abiga; Brexit pani kulla hinna jõuliselt tõusma; kullal 40 aasta parim poolaasta; nafta hindadel seitsme aasta parim kvartal

Rauamaak üllatas jälle turge

Rauamaak üllatas jälle turge ning hakkas juuni teises pooles kiiresti kallinema, vahendab Bloomberg.

Hinnatõusule on kaasa aidanud Hiina stimuleerimismeetmed, mis on suurendanud nõudlust terase vastu. Suurem osa analüütikutest prognoosis aasta alguses, et tooraine kukub tänavu neljandat aastat järjest.

Morgan Stanley tõstis rauamaagi hinnaprognoosi 17 protsenti võrra ning tänavu peaks keskmine hind olema investeerimispanga arvates 46 dollarit tonnist. Järgmise aasta prognoosi tõsteti 13 protsendi võrra 42 dollarini. Sellegi poolest on Morgan Stanley analüütikud veendunud, et selle aasta lõpus jõuab rauamaagi hind 35 dollarini tonnist.

Lisaks Hiina nõudlusele toetab rauamaagi hindasid ka Austraalia suurimate kaevandajate tagasihoidlikkus. Teisalt on Morgan Stanley aastalõpu prognoos pessimistlik just selle tõttu, et eeldatavalt hakkavad kaevandused oma tootmist tublisti tõstma.

„Mõistlik kauplemisvahemik märtsis kuni septembrini oleks 45-55 dollarit tonnist,“ kirjutasid Morgan Stanley analüütikud. Sellise hinna juures suudavad suuremad kaevandajad kasumit teenida.

Kahe nädala lõikes (eelmine börsikommentaar ilmus 17. juunil) tõusis rauamaagi hind 9,8 protsenti 55,66 dollarini tonnist. Sellel aastal on tooraine hind tõusnud ligi 28 protsenti.

Vase hind tõuseb valitsuste ja keskpankade abiga

Vase hind tõusis kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest investorid spekuleerivad, et keskpangad võtavad pärast Brexitit kasutusele täiendavad stimuleerimismeetmed. Täiendavad stimuleerimismeetmed peaks kosutama aga vase nõudlust, kirjutab Bloomberg.

Hiina peaminister Li Keqiang ütles, et riik teeb kõik endast oleneva tagamaks stabiilsust. Spekuleeritakse, et ka Jaapan võib suurendada majanduse stimuleerimist, mis on sealsed aktsiaturud tõusma pannud. Brexiti tõttu ei tõsta Föderaalreserv intressimäärasid tõenäoliselt enne 2018. aastat.

„Inglismaa nõudlus tööstusmetallide järele pole Hiinaga võrreldav. Hiina tarbib 50-70 protsenti kuuest baasmetallist, mida me jälgime. Keegi teine ei ole võimeline hindu nii palju mõjutama,“ ütles INTL FCStone’i analüütik Ed Meir. „Nüüd, mil dollar on jälle odavnemas, võiks metallid tõusma hakata.“

Vase hind kallines kahe nädalaga 4,3 protsenti 4838 dollarini tonnist.

Sisuliselt kõik tööstusmetallid on juuni teises pooles kallinenud. Tsink lisas 2,5 protsenti ja tina hind tõusis 0,7 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 2088 ja 17 090 dollarit.

Alumiinium lisas 0,6 protsenti ja tonn maksis 1635 dollarit. Alumiiniumi hinda on viimastel kuudel toetanud oodatav defitsiit (nõudluse kasv ületab pakkumise kasvu). Nikli hind tõusis kahe nädalaga aga 4,4 protsenti 9440 dollarini tonnist.

Brexit pani kulla hinna jõuliselt tõusma

Kulla hind on esimesel poolaastal teinud viimase 40 aasta suurima tõusu. Viimati tõusis kulla hind jaanuarist kuni juunini rohkem 1974. aastal.

Investoritel oli juba enne mure maailmamajanduse pärast ning Brexit teeb olukorda hullemaks. Kulla hind on sellel aastal tõusnud juba 24 protsenti. Investorid panid oma raha kullaga tagatud börsil kaubeldavatesse fondidesse ning kullafutuuride kauplemismahud ületasid rekordeid.

Investorid ei usu, et Föderaalreserv pärast Brexitit intressimäärasid tõstab. See on suurendanud ebakindlust ka USA presidendivalimiste osas. Dollar odavneb ja see toetab omakorda kulla hinda.

Makrokeskkond püsib soodne

„Makrokeskkond püsib kulla jaoks väga soodne,“ ütles Mitsubishi Corpi väärismetallide strateeg Jonathan Butler. „Küsimus on selles, kas fondide rahavood ja Comexi kauplemismahud on piisavad, et toetada hindu ka teisel poolaastal.“

Kulla hind tõusis kahe nädala lõikes 2,5 protsenti 1317 dollarini untsist. Hõbeda hind kallines 5,8 protsenti 18,39 dollarini untsist. Pärast Brexiti referendumi tulemusi tõusis kulla hind mõne tunniga 100 dollarit. Selle järel toimus aga taandumine.

Hinnatõus vähendab India nõudlust, mis võib langeda seitsme aasta madalaima tasemeni, selgub All India Gems & Jewellery Trade Federationi direktori Bachhraj Bamalwa andmetest. India on maailmas suuruselt teine kullatarbija. Investorite nõudlust püsib aga tugev.

Nafta hindadel seitsme aasta parim kvartal

Nafta hinnad hakkasid nädala lõpus langema, aga tõenäoliselt lõpetab see kvartali siiski seitsme aasta suurima tõusuga.

Selles kvartalis on musta kulla hind tõusnud 29 protsenti, mis on suurim tõus alates 2009. aasta juunist. USA naftavarud vähenesid kolme kuu madalaima tasemeni ning toodang väheneb kolmandat nädalat järjest, teatas EIA.

Nafta hind pöördus pärast Brexiti hääletuste tulemusi langusesse ning kukkus ka eile, kuna Goldman Sachs teatas, et Nigeeria tootmise taastumine mõjub panga prognoositud 50 dollarilisele barrelihinnale aasta teisel poolel halvasti.

"Globaalne naftaturg on tasakaalustunud, kuna tootmine aeglustus ja nõudlus kasvas teistes kvartalis," rääkis Samsung Futuresi tooraineanalüütik Hong Sung Ki. Samas märkis ta, et nafta nõudluse prognoose on tarvis pärast Brexiti hääletust kohandada ning see suurendab turul volatiilsust.

Brenti toornafta hind tõusis kahe nädalaga 4,8 protsenti ja WTI lisas 5,7 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 50,18 ja 49,33 dollarit.

Rotterdami 95 bensiini hind püsis stabiilselt samal tasemel ning tonn bensiini maksab 495,5 dollarit.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077