Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2016. aasta esimeses kvartalis ligi 8300 vaba ametikohta. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 25%, teatas Statistikaamet. Ametikohtade koguarvus oli vabade ja hõivatud ametikohtade osatähtus suurim töötlevas tööstuses.

- Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses.
- Foto: Andres Haabu
Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 25% ja 2015. aasta I kvartaliga võrreldes 14%.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2016. aasta I kvartalis 1,5%. 2015. aasta IV kvartali näitajast on see 0,3 protsendipunkti ja 2015. aasta I kvartali omast 0,2 protsendipunkti suurem.Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli info ja side tegevusalal (3,6%) ning kõige madalam mäetööstuses (0,1%), kus see oli tegevusaladest madalaim ka eelmise aasta I kvartalis.Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (19%), hulgi- ja jaekaubanduses (15,6%) ning hariduse tegevusalal (10%).Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli info ja side tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2015. aasta I kvartaliga võrreldes kaks korda rohkem.Piirkondlikult asusid vabadest ja hõivatud ametikohtadest 57% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (11%) ja Ida-Viru maakond (7,5%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,8%) ning madalaim Saare maakonnas (0,7%).Vabadest ametikohtadest 6100 ehk 74% olid erasektoris ning ligi 2200 ehk 26% avalikus sektoris. Vabade ametikohtade määr oli 2016. aasta I kvartalis nii avalikus kui ka erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.