20. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Projektijuht peaks ette näitama ka kutsetunnistuse

Näiteks Baltic Workboatsil on palju rahvusvahelisi tellimusi, mis tuleb täitsa kindla ajaperioodi jooksul. See eeldab oskuslikku projektjuhtimist.
Foto: Eiko Kink
Tööstussektori projektijuhid võiks lisaks valdkonna tundmisele omada ka projektijuhtimise kutsetunnistust.

Koolitaja Tiit Valmi sõnul eeldatakse keevitaja ameti puhul, et töötajal on olemas nõutav kvalifikatsioon. Projektijuhtimise vallas aga on paljuski levinud mõtteviis, et igaüks saab sellega hakkama. „Selline projektijuhtimine on muidugi töötanud ka -- seda ühe ettevõtte raames, kus inimesed tunnevad nii teineteist kui ka oma võimeid,“ tõdeb ta. Kuidas aga hakkama saada siis, kui koostööd tuleb korraldada rohkemate inimeste ja erinevate organisatsioonide vahel, näiteks ehitusvaldkonnas peatöövõtja ja alltöövõtja vahel?

Eestis on ametinimetuse järgi tegutsemas väga palju projektijuhte, kuid neil kõigil nö päris projektijuhtide töömaale asja ei ole, sest nad ei saaks lihtsalt hakkama.  

Projektijuhi kutse taotlemine ja vastavat pädevust kinnitava kutsetunnistuse olemasolu nõue on Eestis üha rohkem levima hakanud, sest see paber on järjest olulisema tähendusega nii tööturul konkureeriva töövõtja kui ka teatud standardeid eeldava tööandja jaoks. Riigihangetelgi pole see nõue enam võõras.

„Praegu on levinud isehakanud või määratud projektijuhid. Isehakanud võivad olla  küll suure kogemusega ja saavad hakkama, aga ikkagi ...,“ jätab Tiit Valm kahtluse õhku rippuma.

17. mail toimub Meritoni Hotelli konverentsikeskuses Projektijuhtimise Aastakonverents;

Konverentsil tuleb juttu projektijuhtide isikuomadustest, kutsetunnistusest, projektijuhtimise meetoditest, tulevikust, kommunikatsioonist ning ellujäämisest;

Enda projektijuhtimise loo räägivad Aasta Ehitaja 2015, endine Nordeconi ja praegune Embach Ehituse projektijuht Peeter Voovere ning Aasta tehasemaja 2015 tiitli võitnud AS Kodumaja projektijuht Janek Parts.

Konverentsi soodushind kuni 10. maini 189 eurot (km-ga 226,80 eurot). Registreeru SIIN. 

Projektijuht peaks tundma valdkonda 

„Projektijuhi kutsetunnistus annab kindlustunde, et inimesed on teatud pädevusega. Nad on pidanud tõestama teatud kompetentside olemasolu ning teiseks tõestab see, et inimesed saavad asjadest ühtmoodi aru,“ lausub Tiit Valm.  „Lisaks annab kutsetunnistus juhile võimaluse nõuda teatud asju – töötaja ei saa öelda, et ta seda ei oska.“ Kuid samas tõdeb Valm, et sertifikaat ei tee selle omanikust paremat inimest iseenesest. See on sarnane autojuhiloa omamisega, mis kinnitab, et inimene oskab sõita ja tal on teadmised liiklusreeglitest, kuid ei anna garantiid, et loa omanik peab kinni kiirusepiirangutest.

Vastates küsimusele, kuivõrd on ühe konkreetse kutselise projektijuhi teadmised rakendatavad erinevates valdkondades ja võõrastes organisatsioonides, lausub Valm, et kõik juhtimisega seotud teemad on universaalsed, kuid reaalses elus eeldatakse siiski seda, et sa oma valdkonda tead ja tunned.  „IT-valdkonna projektijuht õnnetukene võib ehitusplatsil surma saada, tal on vaja kõrvale inseneri. Valdkonna tundmine on oluline.“

 

Loob kindlustunde, et projektijuhil on olemas vajalikud kompetentsid.

Loob kindlustunde, et projektijuhilt on õigus nõuda kutsele vastavat tegevust ja käitumist.

Projektijuht suudab teiste kutselistega rääkida samas keeles ja seetõttu on igasuguseid möödarääkimisi vähem ehk siis see kindlustab juhtimise edukuse.

Kuna projektijuhi kutsestandard on peamiselt seotud juhtimise kompetentsidega, siis annab see kindluse ka keskastmejuhi tööle võtmisel.

Allikas: Tiit Valm

Kutsetunnistus on hinnatud dokument

TeliaSonera Rootsi üksuse arendustiimide juhi Andrus Novoseltsevi hinnangul on projektijuhi nimetus Eestis devalveerunud: „See ametinimetus antakse tihti inimestele, kes viivad pabereid ühest kontorist teise. Kui ma värban projektijuhte, siis sellst on vähe, kui CV-s seisab kirjas, et kandidaat oli firmas Mees & Koer projektijuhiks. Pole täpselt kirjutatud ka, mida ta seal tegi ning seetõttu on raske öelda, kas oldi päris projektijuht või oli tegemist pelgalt ametinimetusega.“

Skandinaavia-töökogemusega Novoseltsevi sõnul on sealmail projektijuhi mõiste väga piiritletud ning võrreldav näiteks inseneri kutsega – seetõttu on projektijuhi kutsetunnistuse puhul tegemist hinnatud dokumendiga. „Kui ettevõttes on vajadus efektiivsust suurendada ning 20-st projektijuhist jääb alles 15, siis vaadatakse, kui paljudel neist on olemas kutsetunnistus,“ märgib ta.

Andrus Novoseltsev selgitab kutsetunnistuse olulisust agiilsest arendusmaailmast pärit näitega: „Kui projektijuhil on sertifikaat käes, siis pole vaja arutada tehnilise terminoloogia üle ega selgitada teatud protsesse – projektijuht teab seda kõike une pealt. Lasteaiakasvataja mängimist jääb vähemaks, sissesulandumine ettevõttesse läheb lihtsamalt ning pole vaja alustada A-st ja O-st,“ räägib ta. „Mis samas ei tähenda seda, et olen tööle võtnud ainult paberitega inimemesi. Oluline on suhtumine. Kutsetunnistust saab omandada, töösse suhtumist õppida ei saa.“

 

Eestis kehtiv kutsesüsteem on kompetentsipõhine, mis tähendab seda, et kutse taotleja peabkutsekomisjonile tõestama vastava kutse juurde kuuluvate kompetentside omamist. Kompetentsid on erinevate tasemete juures veidi erinevad ning nende kohta leiab täpse info vastava taseme kutsestandardist. 28.05.2014 kinnitas Kutsekoda Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioonile kutse andmise õigus kõigile projektijuhtimisega seotud kutsetasemetele  (tase 5-7). Sama otsusega kinnitati ka kutse andmise kord projektijuhtimise kutseala kutsetele. Nendeks kutseteks on projektijuhi assistent (tase 5), projektijuht (tase 6), vanemprojektijuht (tase 6) ja projektiportfelli juht (tase 7).

Allikas: Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon

Ametinimetusest ei piisa 

SEB projektide haldamise juht Priit Kuusik tõdeb, et projektijuhi kutsetunnistus annab juhile lisakindlust, kui on vaja valida kahe võrdväärse inimese vahel. Samas lisab sarnaselt eelkõnelenutega temagi, et ainult paberi olemasolu määravaks ei osutu – loeb ka varasem kogemus. Erineva suurusega on projektidki, mõnes oled „rohkem nn. orgunnimees ja teises jälle tegija“ ehk siis esimene valik selles võrdluses on kahtlemata suuremaks väljakutseks.

RMK tarkvara arendusjuhi Gunnar Kuhi sõnul usaldame me rohkem atesteeritud kinnisvaramaaklerit kui ilma paberiteta maaklerit – sama kehtib ka projektijuhtide puhul.  „Igal pool võib inimesele anda projektijuhi nimetuse. Kuid kui on olemas kutsetunnistus või sertifikaat, siis võib sult ka midagi nõuda. Need nõudmised puudutavad haridustaset, praktilise töö kogemust, koolituse olemasolu.“

Gunnar Kuhi lisab, et Eestis on olemas Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni näol organisatsioon, mille eesmärgiks on projektijuhtimise kultuuri arendamine, et see valdkond korrastuks ja ametisse asuks rohkem sertifitseeritud projektijuhte. Samuti on Kuhi sõnul head tööd teinud kutsekoda: „Kutse ja kutse omistamise võimalus on olemas ning seda võiks nüüd ka taotleda.“

Projektijuht on kesktaseme juht

Koolitaja Tiit Valm tõdeb, et Eesti kutsekoja väljastatud paberid kehtivad kõigis Euroopa riikides. Riigiti võib küll esineda küll mõningaid erinevusi näiteks Lõuna- ja Põhja-Euroopas, aga kutsetunnistused on omavahel võrreldavad. Valmi sõnul on Eesti kutsestandard koostatud Euroopa taustaga IPMA standardi alusel, mis kirjeldab projektide juhtimiskompetentsi.

„Projektijuhi kutse on Eestis sisuliselt esimene juhtimiskompetentsi tõendav dokument,“ sõnab Tiit Valm. Tema sõnul on igas organisatsioonis olemas oma staarid ning selles pole kahtlust, et nemad hakkama saavad. „Aga järgmine kiht? Seal tuleb projektijuhi kutse kasuks. Projektijuht on kesktaseme juht, tema ülesanne on reaalsete tegevuste koordineerimine.“

Autor: Andres Kärssin, kaasautor

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077