Tööstussektori projektijuhid võiks lisaks valdkonna tundmisele omada ka projektijuhtimise kutsetunnistust.
Näiteks Baltic Workboatsil on palju rahvusvahelisi tellimusi, mis tuleb täitsa kindla ajaperioodi jooksul. See eeldab oskuslikku projektjuhtimist.
  • Näiteks Baltic Workboatsil on palju rahvusvahelisi tellimusi, mis tuleb täitsa kindla ajaperioodi jooksul. See eeldab oskuslikku projektjuhtimist.
  • Foto: Eiko Kink
Koolitaja Tiit Valmi sõnul eeldatakse keevitaja ameti puhul, et töötajal on olemas nõutav kvalifikatsioon. Projektijuhtimise vallas aga on paljuski levinud mõtteviis, et igaüks saab sellega hakkama. „Selline projektijuhtimine on muidugi töötanud ka -- seda ühe ettevõtte raames, kus inimesed tunnevad nii teineteist kui ka oma võimeid,“ tõdeb ta. Kuidas aga hakkama saada siis, kui koostööd tuleb korraldada rohkemate inimeste ja erinevate organisatsioonide vahel, näiteks ehitusvaldkonnas peatöövõtja ja alltöövõtja vahel?
Eestis on ametinimetuse järgi tegutsemas väga palju projektijuhte, kuid neil kõigil nö päris projektijuhtide töömaale asja ei ole, sest nad ei saaks lihtsalt hakkama.  
Projektijuhi kutse taotlemine ja vastavat pädevust kinnitava kutsetunnistuse olemasolu nõue on Eestis üha rohkem levima hakanud, sest see paber on järjest olulisema tähendusega nii tööturul konkureeriva töövõtja kui ka teatud standardeid eeldava tööandja jaoks. Riigihangetelgi pole see nõue enam võõras.
Andrus Novoseltsev selgitab kutsetunnistuse olulisust agiilsest arendusmaailmast pärit näitega: „Kui projektijuhil on sertifikaat käes, siis pole vaja arutada tehnilise terminoloogia üle ega selgitada teatud protsesse – projektijuht teab seda kõike une pealt. Lasteaiakasvataja mängimist jääb vähemaks, sissesulandumine ettevõttesse läheb lihtsamalt ning pole vaja alustada A-st ja O-st,“ räägib ta. „Mis samas ei tähenda seda, et olen tööle võtnud ainult paberitega inimemesi. Oluline on suhtumine. Kutsetunnistust saab omandada, töösse suhtumist õppida ei saa.“
 
PROJEKTIJUHTIDE KUTSETASEMED EESTI KUTSESÜSTEEMIS
Eestis kehtiv kutsesüsteem on kompetentsipõhine, mis tähendab seda, et kutse taotleja peabkutsekomisjonile tõestama vastava kutse juurde kuuluvate kompetentside omamist. Kompetentsid on erinevate tasemete juures veidi erinevad ning nende kohta leiab täpse info vastava taseme kutsestandardist. 28.05.2014 kinnitas Kutsekoda Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioonile kutse andmise õigus kõigile projektijuhtimisega seotud kutsetasemetele  (tase 5-7). Sama otsusega kinnitati ka kutse andmise kord projektijuhtimise kutseala kutsetele. Nendeks kutseteks on projektijuhi assistent (tase 5), projektijuht (tase 6), vanemprojektijuht (tase 6) ja projektiportfelli juht (tase 7).
Allikas: Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon
Ametinimetusest ei piisa 
SEB projektide haldamise juht Priit Kuusik tõdeb, et projektijuhi kutsetunnistus annab juhile lisakindlust, kui on vaja valida kahe võrdväärse inimese vahel. Samas lisab sarnaselt eelkõnelenutega temagi, et ainult paberi olemasolu määravaks ei osutu – loeb ka varasem kogemus. Erineva suurusega on projektidki, mõnes oled „rohkem nn. orgunnimees ja teises jälle tegija“ ehk siis esimene valik selles võrdluses on kahtlemata suuremaks väljakutseks.
RMK tarkvara arendusjuhi Gunnar Kuhi sõnul usaldame me rohkem atesteeritud kinnisvaramaaklerit kui ilma paberiteta maaklerit – sama kehtib ka projektijuhtide puhul.  „Igal pool võib inimesele anda projektijuhi nimetuse. Kuid kui on olemas kutsetunnistus või sertifikaat, siis võib sult ka midagi nõuda. Need nõudmised puudutavad haridustaset, praktilise töö kogemust, koolituse olemasolu.“
Gunnar Kuhi lisab, et Eestis on olemas Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooni näol organisatsioon, mille eesmärgiks on projektijuhtimise kultuuri arendamine, et see valdkond korrastuks ja ametisse asuks rohkem sertifitseeritud projektijuhte. Samuti on Kuhi sõnul head tööd teinud kutsekoda: „Kutse ja kutse omistamise võimalus on olemas ning seda võiks nüüd ka taotleda.“
Projektijuht on kesktaseme juht
Koolitaja Tiit Valm tõdeb, et Eesti kutsekoja väljastatud paberid kehtivad kõigis Euroopa riikides. Riigiti võib küll esineda küll mõningaid erinevusi näiteks Lõuna- ja Põhja-Euroopas, aga kutsetunnistused on omavahel võrreldavad. Valmi sõnul on Eesti kutsestandard koostatud Euroopa taustaga IPMA standardi alusel, mis kirjeldab projektide juhtimiskompetentsi.
„Projektijuhi kutse on Eestis sisuliselt esimene juhtimiskompetentsi tõendav dokument,“ sõnab Tiit Valm. Tema sõnul on igas organisatsioonis olemas oma staarid ning selles pole kahtlust, et nemad hakkama saavad. „Aga järgmine kiht? Seal tuleb projektijuhi kutse kasuks. Projektijuht on kesktaseme juht, tema ülesanne on reaalsete tegevuste koordineerimine.“
Autor: Andres Kärssin, kaasautor

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.09.26, 11:20
Tootmise kallid minutid võivad peituda kõige väiksemates protsessides
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele