- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Automatiseerimist ootab järsk kasv
„Tootlikkust tuleb parandada ja tootmist automatiseerida. Me elame kummalisel ajajärgul, sest põhimõtteliselt on võimalik võtta laenu ja panna see 5 aastaks maa alla ning pärast maksta tagasi vaid osa sellest. Kui me investeerime parendusse ja automatiseerimisse, siis see on loogiline strateegia. Eriti loogiline on see riigis, kus tööjõudu ei ole piisavalt,“ ütles Mikael Orkomies 10.-11. märtsil toiminud Pärnu Tarneahelakonverentsil.
„Elame ühtlasi sellise ajastu alguses, kus automatiseerimine lihtsalt plahvatab. Ilmselt see tempo tulevikus vaid kasvab. Ja mida automatiseerimine annab? See toob tootmist lähemale nõudmisele, sest see on odavam isegi odavast tööjõust,“ märkis ta.
Allhange liigub kaugemale. Orkomies lisas veel, et kui vaadata praegust Eesti olukorda, siis Eesti 1.0 ehk Eesti kui allhanget tegeva riigi aeg on lõppemas. „Eesti ei ole enam atraktiivne firmadele, mis otsivad allhankemaad. Eesti kuulub minu hinnangul seltskonda, kus tuleb hakata ligi meelitama uusi investeeringuid, kuid siin ei piisa vaid ütlemisest, et uks on lahti ja tulge vaatama,“ sõnas Orkomies.
Orkomies usub, et tööjõumahukad ettevõtted ei vaatagi enam Eesti poole.
„Kui prognoosida, mis tulevikus juhtuma hakkab, siis tõenäoliselt jätkub palgakasv teatud tempoga ja ka poliitilises osas tekib küsitavusi, sest poliitikud oskavad tekitada uusi kulusid, aga nad ei ole osavad kulude vähendamises,“ märkis ta. „Kui vaadata seda, mis juhtub pärast Euroopa Liidu tõukefondide toetuse vähenemist, siis tulevikus suurendatakse makse, sest poliitikud ei suuda kulusid vähendada.“
Palk on kahandanud konkurentsivõimet. Palgakasv on tema sõnul aga toonud kaasa konkurentsivõime languse. „Kui palgad tõusevad, siis see muudab Eesti teatud ettevõtete jaoks kasumit mittetootvaks riigiks. Kui võtame Eesti tootmise, siis Eesti on praegu ikkagi veel orienteeritud allhankele,“ märkis Orkomies ja lisas, et konkurentsivõime on langenud ka teenuste osas.
„Kui palk on tõusnud tootlikkusest kiiremini, siis kaotab riik konkurentsivõimes. Kui see juhtub, siis mõne aja pärast kaotavad inimesed oma töö. Ma arvan, et see on viimase kümnendi jooksul juhtunud ka Soomes,“ rääkis ta.
Geograafiliselt ei ole Eesti paremas kohas kui Soome, ütleb Orkomies. „Palgad on tõusnud, meie riigil on konkurente. Kui vaatame ärikeskkonda, siis see ei ole oluliselt paranenud. Selles nimekirjas on Eesti langenud, sest oleme näinud paremat teenuste keskkonda teistes riikides,“ ütles ta.
Seotud lood
Ettevõtte juhid puutuvad sageli kokku keeruliste võlgnikega ja hilinenud maksetega, mis võivad mõjutada ettevõtte rahavoogusid ja tekitada täiendavat stressi. Võlgnikega tegelemine on aeganõudev ja koormav protsess, eriti kui sellega kaasnevad pidevad meeldetuletused, vaidlustused ja võlgnike passiivsus. Infopanga võlaregister pakub aga tõhusat lahendust, mis aitab juhtidel hallata võlgnevusi kiiremini ja lihtsamalt, säästes nii aega kui ka närve.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele