OSKA uuring: plastisektorit ohustab teadmistekriis
Eesti plasti- ja kummitööstus peab lähiaastail silmitsi seisma tööjõuturul süveneva väljakutsega – valdkonda on üha keerulisem leida nii tehnilist taipu ja materjal tundvaid oskustöölisi kui ka erialase kõrgharidusega insenere. Värskest OSKA raportist selgub, et oskustöötajate ja spetsialistide puudus ähvardab pidurdada sektori arengut, mille käekäik sõltub järjest enam nutikatest lahendustest, ringmajandusest ja kõrgema lisandväärtusega toodetest.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
„Eesti plasti- ja kummitööstus ei suuda välisturgudel konkureerida massi ja mahuga, vaid innovatsiooni ja erilahendustega,“ sõnas OSKA uuringujuht Riina Tilk. Samas on plastmaterjalide spetsiifilisi teadmisi kandvaid töötajaid tööturul vähe – erialast kõrgharidust õpetatakse küll Tartu Ülikoolis ja TalTechis, kuid kitsam plastitehnoloogia suund on esindatud vaid TalTechi ingliskeelses magistriõppes, mille lõpetajatest spetsialiseerub plastile vaid käputäis.
Seotud lood
Ehitusmaterjalitööstuse tulevik sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse leida ja koolitada tehnoloogiaoskustega spetsialiste, selgub OSKA värskest uuringust. Uuenev tehnoloogia, karmistuvad keskkonnanõuded ja kasvavad kvaliteediootused nõuavad tööstuselt oskuste taseme tõusu.
“Vaja on nii poliitilist tahet kui tööstuse häält”
Meil on toode ja tehnoloogia olemas, kuid turul esinevad väärarusaamad ja süsteemsed puudujäägid, mis on suuremad takistused kui tootmisvõimekus või nõudlus, rääkis biokotte tootva BioBag Balticu juht Madis Tafenau.
Eesti plastijäätmete ringlussevõtu võimekus on alakasutatud, samal ajal kui tööstus toob ringlussevõtuks vajaliku toorme sisse välismaalt ja riik maksab Euroopa Liidule miljoneid plastimaksu. Keskkonnaagentuuri värske analüüs juhib tähelepanu vajadusele kasvatada kodumaist jäätmevoogu ja parandada sortimissüsteemi, et ringmajanduse potentsiaal Eesti tööstuses saaks realiseeruda.
Tänapäevane tootmisprotsesside planeerimine nõuab tõhusust – täpsust ja kiirust, mida ei ole võimalik saavutada ilma operatiivsete reaalaja andmeteta. See teema tõusis teravalt esile Covidi ajal, kui tarneahelad olid tugevalt häiritud, ning on jätkuvalt väga oluline, sest rahvusvaheline ärikeskkond on endiselt volatiilne.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele