OSKA uuring: plastisektorit ohustab teadmistekriis
Eesti plasti- ja kummitööstus peab lähiaastail silmitsi seisma tööjõuturul süveneva väljakutsega – valdkonda on üha keerulisem leida nii tehnilist taipu ja materjal tundvaid oskustöölisi kui ka erialase kõrgharidusega insenere. Värskest OSKA raportist selgub, et oskustöötajate ja spetsialistide puudus ähvardab pidurdada sektori arengut, mille käekäik sõltub järjest enam nutikatest lahendustest, ringmajandusest ja kõrgema lisandväärtusega toodetest.
Seotud lood
Ehitusmaterjalitööstuse tulevik sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse leida ja koolitada tehnoloogiaoskustega spetsialiste, selgub OSKA värskest uuringust. Uuenev tehnoloogia, karmistuvad keskkonnanõuded ja kasvavad kvaliteediootused nõuavad tööstuselt oskuste taseme tõusu.
“Vaja on nii poliitilist tahet kui tööstuse häält”
Meil on toode ja tehnoloogia olemas, kuid turul esinevad väärarusaamad ja süsteemsed puudujäägid, mis on suuremad takistused kui tootmisvõimekus või nõudlus, rääkis biokotte tootva BioBag Balticu juht Madis Tafenau.
Eesti plastijäätmete ringlussevõtu võimekus on alakasutatud, samal ajal kui tööstus toob ringlussevõtuks vajaliku toorme sisse välismaalt ja riik maksab Euroopa Liidule miljoneid plastimaksu. Keskkonnaagentuuri värske analüüs juhib tähelepanu vajadusele kasvatada kodumaist jäätmevoogu ja parandada sortimissüsteemi, et ringmajanduse potentsiaal Eesti tööstuses saaks realiseeruda.
Saepuru, höövellaast ja muud puidutööstuse tootmisjäägid on väärtuslik materjal, mille võimalikult väike kadu, kiire transport ja tolmuvaba laadimine mõjutavad nii tootmise efektiivsust, töökeskkonda kui ka ettevõtte majanduslikku tulemust.
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele