Eesti plastijäätmete töötlemisvõimekus on alakasutatud. Uuring: sortimissüsteem vajab parandamist
Eesti plastijäätmete ringlussevõtu võimekus on alakasutatud, samal ajal kui tööstus toob ringlussevõtuks vajaliku toorme sisse välismaalt ja riik maksab Euroopa Liidule miljoneid plastimaksu. Keskkonnaagentuuri värske analüüs juhib tähelepanu vajadusele kasvatada kodumaist jäätmevoogu ja parandada sortimissüsteemi, et ringmajanduse potentsiaal Eesti tööstuses saaks realiseeruda.
„Praegu maksame igal aastal Euroopa Liidule 16–20 miljonit eurot, sest ringlusse jõuab liiga vähe plastpakendeid. Samal ajal töötavad meie sortimis- ja töötlemisliinid alla oma võimekuse ning ettevõtted peavad toorainet välismaalt juurde tooma,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.
Seotud lood
Eesti plastitööstuses tegutseb üle kahesaja ettevõtte, millest 57 teenis 2023. aastal müügitulu üle miljoni euro, kuraditosin ka üle kümne miljoni.
Plast on materjal, mille kasutusvõimalused on piiramatud, rääkis kasutatud plastist ehitusmaterjale tootva Neulari omanik Ilo Rannu Pärnu tarneahelakonverentsil.
Eesti Energia plaanib Ida-Virumaale rajada ringmajandusel põhineva keemiatööstuskompleksi, mille toodang oleks tooraineks rahvusvahelistele plastitööstustele.
Ähvardava tooraienkriisiga aitab võidelda jäätmete käsitlemine väärtusliku toorainena, sedastab Rohetiigri arenguraamat.
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.
Enimloetud
2
6
Investeeringu maht on üle 4 miljoni euro
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
Eriti avaldas muljet Pelgulinna riigigümnaasium. “Sarnast maja sooviksin näha ka Saksamaal”
Investeeringu maht on üle 4 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele