Sillamäe Soojuselektrijaam viis teise põlevkivikatla üle biokütusele

Keevkiht-tehnoloogiale üle viidud katlal ehitati välja hakkepuidu ja turba vastuvõtu ning etteande seadmed, katla automaatika juhtimissüsteemid. Katla võimsus on 26 MW.

„Pariisi kliimakokkuleppe valguses peame ka Sillamäel vähendama koormust keskkonnale,” ütles AS Sillamäe SEJ nõukogu esimees Tiit Vähi. „Me peame kasutusele võtma uusi energiaallikaid, uusi tehnoloogiaid ja kütuseid, uusi innovaatilisi lahendusi, et energeetikamaailmas edukalt tegutseda. Hakkepuidu laialdasem kasutuselevõtt võimaldab meil täita rangemaid keskkonnanõudeid, samas hoida soojuse hinda atraktiivsel tasemel,” lisas Vähi.

„Katla ümberehitamiseks tegime valdavalt valikuid Eesti partnerite seast, kasutasime  Ida-Virumaa ehitus-, metallitööettevõtete ja seadmete tarnijaid,” sõnas AS Sillamäe SEJ juhatuse liige Ago Silde. Katla ümberseadistamise projektijuhiks oli Sillamäe SEJ.

„Põlevkivi põletamiseks peab elektrijaam ostma CO2 saastekvooti ja maksma suuri keskkonnatasusid, hakkepuidu kasutamisel langeb see kulu ära. Sillamäe linna soojatootjana väljendub see soojusenergia odavamas MWh hinnas. Otsisime tarbija jaoks odavamat lahendust. Sillamäel on soojusenergia hind 50,50 eurot käibemaksuta, mis on üks odavamaid Eestis," sõnas Silde.

Keskkonnakaitseliselt – keevkihttehnoloogial põleb kütus paarsada kraadi madalamal temperatuuril kui tolmpõletuskateldes, millega paiskub atmosfääri vähem SO2 ja NOx heitmeid. Samuti on kordades vähem lendosakesi ehk tolmu.

Kohaliku toorme ärakasutamine – segametsa hakkepuit on Eesti päritolu, samuti on kasutatavad saekaatri jäätmed. Elektrijaam toodab hakkepuitu ise ja ostab erinevatelt regiooni ettevõtjatelt.

Tiit Vähi sõnul kasutatakse eelistatult kodumaist kütet. Kuid Sillamäe sadama lähedus võimaldab hakkepuitu vajadusel ka sisse tuua. „Oleme planeerinud perspektiivseid kütusetarneid sadama laienevaid võimalusi arvestades – laevadega mistahes maailma punktist”.

„Katelde ümberehitamisel oleme tegutsenud ettenägelikult, välja ehitanud need terviklahendustena ehk arvestanud ka hilisemate vajaminevate ümberehitustega  – tuhaärastus, keevkihi jaoks vajalikud liiva etteande seadmed, automaatika-, elektrivarustuse ja juhtimisseadmed,” sõnas Ago Silde.

Esimene katel viidi Sillamäe Soojuselektrijaamas hakkepuidu küttele üle 2014. aastal.

Nimetatud muutustega vastab Sillamäe SEJ tootmisprotsess järjest karmistuvatele  keskkonnanõuetele.

„Sillamäel on tugev tööstusklaster, kus on sadam, elektri ja soojuse koostootmine, suur keemiatööstuse ettevõte ja teised tootmisettevõtted. Kombijaam tasub just sellisest tööstuslikust loogikast lähtudes ennast ära ka suveperioodil säiluva soojusenergia nõudluse tõttu,” ütles Tiit Vähi.

Sillamäe soojuselektrijaama elektriline võimsus on 18 MW, soojuslik võimsus 97 MW.