Harro Puusild • 17. märts 2016
Jaga lugu:

Kas naftariike ootab ränk finantskriis?

LHV panga majandusanalüütik Heido Vitsur.  Foto: Andres Haabu

27. aprillil Kütuseturu Aastakonverentsil esinev LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur ütleb, et nafta madal hind on maailmamajandusele toonud tõsiseid tagajärgi ja praegune hinnatase ähvardab tootjariike finantskriisiga.

LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur osaleb 27. aprillil 2016 ka Kütuseturu Aastakonverentsil, mis toimub Tallinna Loomaaia Keskkonnahariduskeskuses.

Kavaga saad tutvuda SIIN

Registreerida saab SIIN.

Lisaks Heido Vitsurile esinevad Toomas Saks (Eesti Õliühing), Priit Enok (Eesti Vedelkütuste Agentuur OSPA), Agne Kinks (TNS Emor), Meelis Migur (Statoil Fuel&Retail) Ando Leppiman (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Siim Meeliste (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium)

 

Nafta hind kõigub viimasel ajal 30 dollari piirimail, kord on üle, kord on allpool. Milline võiks olla naftahinna miinimum, millest läbi kukkumine põhjustaks juba tõsisemaid tagajärgi maailmamajandusele?  

Minu arust on madal nafta hind juba praegu põhjustanud maailmamajandusele üsna tõsiseid tagajärgi, sest kütust tootvate riikide osa maailma kogunõudluses on küllalt suur ja tänaseks see on oluliselt vähenenud, ning selle vähenemise all on hakanud kannatama ka arenenud tööstusriikide majandus. Lisaks ähvardab praegune hinnatase paljusid naftat tootvaid riike ränga finantskriisiga, mille mõjud kanduvad vältimatult üle kogu maailmamajanduse. Ilmselt on igasugune hind, mis on pikaajaliselt allpool 45-50 USD rajajoont maailmamajandusele tervikuna ebasoodus. Optimaalne hind aga mõnevõrra veelgi kõrgem.

Milline võiks olla naftabarreli hind, et Ida-Virumaa tööstustel oleks rentaabel end käimas hoida?

VKG grupp on ise viidanud, et selliseks piiriks on 60 USD tase ja see vastab maailmas üldiselt põhjendatuks peetud hinnale rasketest liivadest või kildast õli tootmisel. Kuivõrd ressursimakseid ja keskkonnatasusid on võimalik korrigeerida, siis on täiesti võimalik, et hinna poolest saab Eestis õlitootmine nüüd jätkuda seni, kuni mingisuguseid uusi piiranguid ei kehtestata.

Millised mõjusid tervikuna võib avaldada see, kui riik otsustab maksustada autokütusena kasutatava maagaasi?

Maagaasi kui kõige puhtama fossiilse kütuse maksustamist ma eriti õigeks ei peaks, aga kui riik peab kütuste samaväärset kohtlemist keskkonna puhtusest tähtsamaks, siis on selge, et gaasi maksustamine hakkab vähendama huvi selle kasutamise vastu.

Kas riik tegutseb aktsiisitõusude osas liiga rutakalt ja aktsiisitõuse oleks võinud jaotada näiteks pikema aja peale?

Kütuseaktsiiside tõstmisel  on  viimasel ajal lähtunud eelkõige soovist tasakaalustada eelarvet nii, et ei oleks vaja muuta olemasolevat maksussüsteemi ja maksustamise põhimõtteid. Sellises olekorras riigil erilist valikuvabadust tempo ja määrade osas pole.

Heido Vitsuri kommentaari sellest, millal võib juba alanud majanduskriis jõuda Eesti kaubandusse, saab lugeda Äripäeva teemaveebist Kaubandus.ee

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24harro@toostusuudised.ee
Roberta Lupp
Roberta LuppTööstusuudised.ee sündmusedTel: 5331 0510roberta.lupp@aripaev.ee
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077Rain.jyristo@aripaev.ee