Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
PKC lahkumine pole Eesti tööstuse suurim mure
Kui ühenduskaablite tootja PKC Eesti teatas Keilas tootmise lõpetamisest, hakati järjest kõvema häälega rääkima ekspordile suunatud tööstuse perspektiivitusest Eestist.
ABB Balti riikide juht Bo Henriksson ei ole nõus väitega, et Eestis on liiga kõrged tööjõukulud.
Foto: Raul Mee
Siiski pole valdavalt ekspordile suunatud elektroonikasektori väljavaated nii sünged, kirjutab 3. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.
Eesti elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektor paistab Eestis silma kiire arengu ja tootearenduse poolest. Kuna suurema osa siinse elektroonikatööstuse müügitulust annab eksport, on kodumaise elektroonikatööstuse käekäik seotud otseselt maailmamajanduse hetkeseisuga, mis viimastel aastatel on näidanud pigem langustrendi. Sellegipoolest on majandusministeeriumi koostatud ülevaate järgi sektori müügitulu kasvanud viimase kuue aasta jooksul ligi kolm korda.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.