Kui ühenduskaablite tootja PKC Eesti teatas Keilas tootmise lõpetamisest, hakati järjest kõvema häälega rääkima ekspordile suunatud tööstuse perspektiivitusest Eestist.

- ABB Balti riikide juht Bo Henriksson ei ole nõus väitega, et Eestis on liiga kõrged tööjõukulud.
- Foto: Raul Mee
Siiski pole valdavalt ekspordile suunatud elektroonikasektori väljavaated nii sünged, kirjutab 3. märtsi Äripäev tööstuse rubriigis.
Eesti elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektor paistab Eestis silma kiire arengu ja tootearenduse poolest. Kuna suurema osa siinse elektroonikatööstuse müügitulust annab eksport, on kodumaise elektroonikatööstuse käekäik seotud otseselt maailmamajanduse hetkeseisuga, mis viimastel aastatel on näidanud pigem langustrendi. Sellegipoolest on majandusministeeriumi koostatud ülevaate järgi sektori müügitulu kasvanud viimase kuue aasta jooksul ligi kolm korda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Sander Silm, kaasautor
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.