Tootmine VKEs: kui tööd on, siis ära teha ei jõua

Kõrvalekalded tuleb fikseerida. Tänases kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas peame kindlalt teadma, kuhu tahame jõuda ja  kuidas läbi plaanipärase tegevuse eesmärkideni jõuda. Ettevõtte organisatsiooni ja töötajate tegevus peab olema suunatud nende plaanide täitmiseks vajalike tegevuste käivitamisele. Samuti tuleb võimalikult vara fikseerida eesmärkidest kõrvalekaldumised ja käivitada korrigeerivad tegevused. Ettevõtte juhtkonna ülesandeks on selle protsessi erinevate osade tegevuse koordineerimine. Oluliseks aspektiks on siin ka kogu süsteemi varustamine  juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooniga.

Kui ettevõtte tippjuhtkonnal on täna piisavalt hea arusaamine ettevõtte strateegilistest eesmärkidest ja nende tähtsusest, siis sageli on probleemiks just nende eesmärkide edastamine järgmisele juhtimistasandile. Tootmisettevõttes on sellel tasandi juhtideks tootmisjuhid, olenemata sellest, kas nende ametinimetuseks on meister, vahetuse juht, osakonna juhataja.

Ettevõtte struktuurist lähtuvalt on tegemist keskastmejuhtidega. Tootmisjuhid on otseselt seotud ettevõtte väärtuse loomise protsessiga. Just nende ülesanded on kõige otsesemalt seotud võimalikult suure lisaväärtuse loomisega ettevõttele. Selleks, et seda võimlikult efektiivselt teha on neil vaja aru saada, kuidas strateegilised eesmärgid on seotud nende kui tootmisjuhtide igapäevaste juhtimistegevustega.

Juhtimine on otsustamine ja lähtuvalt otsuste tähtsusest ettevõttele, ajalisest horisondist ja üldistusastmest saame rääkida erineva tasandi (strateegiline, taktikaline, operatiivne) juhtimisotsustest. Tootmisjuhtide poolt tehtavad otsused tootmisettevõttes võib jagada kolme erinevasse valdkonda: toote ja tootmisprogrammiga, tootmispotentsiaaliga ja tootmisprotsessiga seotud juhtimisotsused.

Tootmisjuhi otsused lähtuvad konkreetsetest, olemasolevatest võimsustest, tööjõust ja tema tegevus on suunatud konkreetsete klienditellimuste täitmisele.

Milliseid tooteid, millistel seadmetel ja milliseks tähtajaks tuleb toota?Kuidas organiseerida inimeste tööd?Kuidas planeerida seadmete hooldus nii, et oleks tagatud häireteta töö?

Selge on see, et need küsimused on seotud ka ettenägematute olukordade lahendamisega.

Tootmise operatiivse juhtimise probleemide põhjuste analüüs on näidanud, et suurt osa nendest probleemidest oleks võimalik ennetada, kuid sageli puudub ettevõttel selleks vajalik aeg, informatsioon või teadmised. Selle tulemuseks on „nõiaring“, mille keskmes asub tootmisjuht ja mille moodustavad ühelt poolt ettenägematud asjaolud, mille tagajärgedega tegelemine võtab suure osa tootmisjuhi ajast. Samas, kui oleks aega nende põhjuste analüüsi ja uurimisega tegeleda, oleks võimalik suurt osa neist vältida.

NB! 17. veebruaril korraldavad Äripäeva tööstusuudised koostöös arenduskeskusega IMECC seminari „Tark Tööstus“, kus räägitakse, millal alustada robotiseerimisega. Tutvu kavaga SIIN.

Autor: Jaak Lavin, koolitaja ja konsultant