Jüri Riives: tootmisjuht kui visionäär

Tehnoloogia Arenduskeskuse IMECC juht Jüri Riives.
Tehnoloogia Arenduskeskuse IMECC juht Jüri Riives.

Tänapäeva toodetele on iseloomulik suhteliselt lühike eluiga ja suur nomenklatuursus, näiteks mobiiltelefonide turg. See tingib uue paradigma tekkimise tootmises.

Klientidele orienteeritud ressursisäästlikus tootmises kasutatakse kergesti ümberhäälestatavaid, paindlikke tootmissüsteeme koos adaptiivjuhtimise ja uudsete tehnologiliste lahendustega (flexible knowledge driven products and processes) ning infotehnoloogilisi süsteeme, mis tagavad suure mobiilsuse ja toodete ning tootmisvariantide modelleerimise ja simulatsioonivõimalused (virtual factories, digital factories).

Konkurentsivõimelisus järjest keerulisemateks muutuvates turusituatsioonides. Lahendus sellele on, et oma tootmissüsteemi tuleb paremini tunda kui üks kord ühte, kuid lisaks sellele peab kogu meeskond olema häälestatud pidevatele muutustele ja uuendustele. Tuleb olla visionäär, etteennustaja, tugev analüütik ja korraldaja. Edu peitub suure pidi nägemises, selle tunnetamises ja arusaamades, kuidas võidujooksu võita. Vastasel juhul jäävad lihtsalt tühjad pihud.

Suur pilt. Tänapäeval on see suures osas ette defineeritud Tööstus 4.0 (Industry 4.0) kontseptsiooniga. Peaks peeglisse vaatama ja endalt küsima, kui palju teame me Tööstus 4.0 olemusest, kuivõrd kursis oleme Tulevikutehaste (Factory of the Future) strateegiatega, mis on suunaandja Euroopa masinatööstuses aastani 2030 või oleme lugenud Davosi arengufoorumi lõpp-protokolle. Need ja veel palju muud, näiteks Eesti kasvustrateegiad ja nutikas spetsialiseerumine, on dokumendid ja teesid, mis teatavas mõttes mõjutavad iga ettevõtte äristrateegiat ja olemasolevaid või kavandatavaid ärimudeleid. Teadmised ja oskus analüüsida ning vastu võtta tarku otsuseid, muutub tänapäeva keerulises maailmas järjest olulisemaks.

Tuntud audiitorfirma PricewaterhouseCoopers (PWC) viis 2015. aastal läbi küsitluse 235 Saksamaa erineva suuruse ja tegevusvaldkonnaga tööstusettevõttes. Uuringu raskuspunkt oli seotud Tööstus 4.0 olemuse tundmisega, selle osade juurutamisega ettevõttes ning oodatavate tulemustega. Kõigepealt peab ütlema, et kaks aastat pärast uue tööstusrevolutsiooni ametlikku väljakuulutamist olid ettevõtted vägagi kursis kõnesoleva temaatikaga. Toome alljärgnevalt välja mõned olulisemad üldised seisukohad, tuginedes uuringu tulemustele:

  1. Lähema 5 aasta jooksul plaanib 85% küsitletud ettevõtetest olulisel määral juurutada I 4.0 erinevaid lahendusi.
  2. Uuringus osalenud ettevõtetest plaanivad investeerida uutesse arendustesse keskmislt 3,3% oma aastakäibest.
  3. Läbi I 4.0 võimalike rakenduste plaanivad ettevõtted suurendada oma efektiivsust keskmiselt 18%.

Uuringus toodud ettevõtete arvamustele tuginedes võib teha kindla järelduse, et üheks edu pandiks on innovaatilisus, pidev julge ja mahukas arendustegevus. Paigalseis on kindlalt tagasiminek ja positsioonide kaotamine.

Digitaallahendused ja terviklik integratsioon on üldised tulevikutehaseid iseloomustavad märksõnad. Vertikaalne ja horisontaalne integratsioon ettevõttes on kujutatud joonisel 1. Vertikaalne integratsioon on seotud peamiselt juhtimistegevuse täiustamisega läbi kõikide juhtimistasandite ja horisontaalne integratsioon tähendab tootmisprotsesside terviklikku ja koordineeritud teostust. Vertikaalne ja horisontaalne integratsioon võimaldab:

  1. Korraldada efektiivset andmehaldust, parandada seiret, monitooringut ja pideva parendustegevuse korraldamist;
  2. Parandada protsesside ja toodete jälgitavust, kasutades individuaalseid IP-aadresse;
  3. Tõsta oluliselt automatiseerituse taset, juurutada edukalt kiiresti rekonfigureeritavat tootmist tööstusrobotite abil, anda võimekus valmistada toodet partii suurusega 1;
  4. Tagada protsesside pidev mõõtmine ja nende optimeerimine, dekomponeerides protsessi elementaartasemetele.

Joonis 1. Vertikaalne ja horisontaalne integratsioon

Integratsioon on tihedalt seotud väärtusahelaga ja ärimudelitega. Küsitletud ettevõtetest enam kui 80% väidavad, et neil on kavas terviklikult digitaliseerida oma väärtusahel ja enam kui 90% ettevõtetest plaanivad üle vaadata oma ärimudel. Seda oluliselt täiustada, seda eelkõige kiire ja tulemusliku andmevahetuse ja andmeanalüüsi ning otsustusmehhanismide moderniseerimise teel.  

Ikka ja jälle võib täheldada ettevõtete vastustest, et ei mingeid seisakuid, vaid pidev ja kiire liikumine äiustumise suunas. Ainult niiviisi on võimalik toota kulusäästlikult, kvaliteetselt ja efektiivselt. Alljärgnevalt tabelis 1 on toodud küsitletud ettevõtete kvaliteedi ootused, skaalal 0-5 (0-absoluutselt ei pöörata tähelepanu, 5-absoluutselt kõrge tähelepanu).

Iga uus ona lgul võõras. See on üldtuntud põhimõte ja kehtib kahtlemata ka tehnoloogiliste arenduste juures. Samas uuring näitas, et Saksa ettevõtetel jätkus julgust ja pealehakkamist uute kontseptuaalsete lahenduste uurimiseks ja juurutamiseks oma ettevõtetes. Samas vastates üeamiste takistuste kohta, saada alljärgnev tulemus (vt Tabel 2). 

NB! 17. veebruaril korraldavad Äripäeva tööstusuudised koostöös arenduskeskusega IMECC seminari „Tark Tööstus“, kus räägitakse, millal alustada robotiseerimisega. Tutvu kavaga SIIN.

Osale arutelus

  • Jüri Riives, Tehnoloogia Arenduskeskuse IMECC juht

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara