Elektritootmise aastakäik: turuhindade madalpunktist elektritootmise rekorditeni

Eesti Energias püstitasime elektrijaamade läbi ajaloo allakoormamise rekordeid. Uus aasta algas aga seninägematute tootmismahtude rekordite tuules. Minimaalse ja maksimaalse tootmisvõimsuse vahe on viimase aasta jooksul olnud lausa 8-kordne. Läbisime esmakordselt niivõrd suure jaamade alla- ja üleskoormamise ülesande.

Rekordid igal rindel. Kui veel mõned aastad tagasi tootsime elektrit reguleeritud hinnaga ja stabiilsel koormusel, siis pärast elektrituru avanemist otsustab turg, kas meil tasub elektrit toota või mitte. Täna kõiguvad elektritootmise mahud praktiliselt sama palju kui turuhinnad, jõudes tippudes ja põhjades tasemeteni, kus need varem kunagi olnud pole.  Muutlikud elektrihinnad esitasid meile tõelise väljakutse elektritootmise paindlikumaks muutmisel. Narva elektrijaamad on algselt ehitatud töötamiseks stabiilsel koormusel baaselektrijaamadena. 

Möödunud aastal püstitasime elektrijaamade allakoormamise rekordi. Madalate elektrihindade tõttu koormasime jaamu eelmise aasta 7. juunil 246 megavatini, mida pole seni kunagi tehtud. Päris seisma pole Narva elektrijaamu jäetud sellest ajast saadik, kui need valmisid pool sajandit tagasi. Niivõrd suurte elektrijaamade käivitamine ja seismajätmine ei käi nupulevajutusega. Jaamade esmakordseks käivitamiseks tuli näiteks kasutada auruveduri abi. Alanud aasta 15. jaanuaril ületas aga Narva elektrijaamade tootmisvõimsus 1982 megavatti, millega püstitasime iseseisvusaja uue rekordi. Lisaks Narva jaamadele täiendasid Eesti Energia elektritoodangut ka meie koostootmisjaamad, tuulepargid ja hüdroelektrijaamad, koguvõimsus oli sel päeval 2109 megavatti. Sündinud oli viimase 25 aasta tipptulemus. Rekordilisele tasemele on seega jõudnud ka Narva jaamade maksimum- ja miinimumkoormuste vahe, mis on eelmisel aastal olnud 8-kordne. Baaselektrijaamadest kiirreageerijateks.

Eesti Energia inseneride töö tulemusena on elektrijaamu nüüd võimalik efektiivselt kasutada ka väga muutlike tingimustega elektriturul, koormates tootmisvõimsusi vajadusel maksimaalselt või minimaalselt. Oleme olemasolevate tootmisvõimsuste kaasajastamisse ja keskkonnanõuetele vastavusse viimiseks investeerinud Narva elektrijaamadesse viimastel aastatel ligi 140 miljonit eurot. Elektri hind võib küll tõusta, kuid turu volatiilsus jääb. Möödunud aasta rekordid panid meid proovile ja sundisid otsima uusi lahendusi, et stabiilseks tööks ehitatud jaamad uutmoodi tööle panna. Täna võime kinnitada, et Eestit ligi pool sajandit teeninud Narva elektrijaamad on saanud palju nutikamateks ja on tänu sellele suutelised paremini toime tulema väga muutliku hinnaga turul. 

Tootmise paindlikkusele aitab kaasa ka Eesti Energia Aasta Teo tiitli pälvinud projekt, mille tulemusena saame Eesti elektrijaama 2. plokis põletada neli korda rohkem põlevkivigaasi, tootes sellest elektrit. See annab võimaluse koondada õli tootmisel tekkiva põlevkivigaasi põletamine ühte plokki ning teisi plokke vajadusel seisata, kui turuhinnad tootmist ei soosi. Olulist rolli maksimumrekordite püstitamises ja paindlikkuse suurendamises mängib käesoleva aasta esimeses pooles lõplikult valmiv Auvere elektrijaam. Elektrijaam suudab katta ligi neljandiku Eesti elektritarbimisest ja kuna see on meie kõige efektiivsem plokk, pääseb see ka kõige rohkematel tundidel turule. Vähemoluline pole ka see, et Auvere jaamas on põlevkivi võimalik asendada 50% ulatuses nii puiduhakke kui turbaga. Mida seni püstitatud rekordid tähendavad. 

Autor: Raine Pajo