Autor: Harro Puusild • 26. jaanuar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui palju teab Eesti juht tarneahelate juhtimisest?

Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG juht Peep Tomingas.
Foto: Raul Mee
Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG juht Peep Tomingas ütleb, et teadmised tarneahelate juhtimisest on ettevõtete vahel Eestis ebaühtlaselt jaotunud. Samas on just tarneahelad need kohad, kus iga säästetud euro otse kasumireale jõuab.

„Siiani on Eesti probleem see, et teadmised tarneahelate juhtimisest on ettevõtete vahel ebaühtlaselt jaotunud.“ 

„Tarneahelate juhtimine annab võimaluse ettevõtte efektiivsuse tõstmiseks. See teadmine ei ole jõudnud paljudesse Eesti ettevõtetesse.“

„Eesti majandus on ära kasutanud odavate tootmissisendite krediidi, mille 25 aastat tagasi saime. Viimane aeg on investeerida protsesside automatiseerimisesse ja oma spetsialistide arendamisesse“

Millised on tänased Eesti ettevõtete tarneahelate juhtimist puudutavad probleemid, mis vajaksid tähelepanu? Tarneahela juhtimine on keeruline ja kompleksne teadus. See hõlmab nii hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevusi kui ka kõiki logistika juhtimistegevusi. See on integreeriv funktsioon, mille ülesandeks on ärifunktsioonide ja -protsesside ühendamine ettevõtte siseselt ja ettevõtete vaheliselt kvaliteetselt toimivaks ärimudeliks. See hõlmab logistika juhtimis- ja tootmistegevusi ning on suunatud protsesside ja tegevuste kooskõlastamisele turunduse, müügi, tootearenduse, finantsjuhtimise ja infotehnoloogiatega. Täna on Eesti probleem see, et teadmised tarneahela juhtimisest on ettevõtete vahel ebaühtlaselt jaotunud. 

Need teadmised on aga kõrgel tasemel rahvusvaheliste korporatsioonide Eesti esindustes. Ja need teadmised on tulnud Eestisse peamiselt just nende korporatsioonide kaudu. Samas ei ole tarneahelate juhtimise teadus jõudnud paljudesse Eesti taustaga ettevõtetesse. Räägitakse legende, et Eesti professionaalne ostu- ja tarneahelate juhtimine sai alguse pärast seda, kui Elcoteq siia tuli.

Märtsis toimub PROLOGi kaasabil Pärnu Tarneahelakonverents. Mis teemadest seal räägitakse ja keda sinna ootate? Selle konverentsi ja ka PROLOGi eesmärk on levitada oskusi ja teadmisi tarneahelate juhtimisest, et see aitaks tõsta ettevõtete ja ka kogu Eesti konkurentsivõimet. Nagu ikka liigume konverentsil üldisematelt teemadelt detailidesse. Alustame globaalsetest trendidest ja arengutest. Majanduslik ja poliitiline keskkond on pidevas muutumises, ühelt poolt suureneb globaalne ebakindlus kuid teiselt poolt areneb väga tormiliselt tehnoloogia. Konverentsil räägimegi, kuidas nendes olukordades hakkama saada.

Sellel aastal õnnestus kohale kutsuda erakordselt palju välisesinejaid. Põnevad ettekandeid ootan hankejuhtimise professionaalidelt Jack Quarles-ilt ja Chris Gallagher-ilt. Globaalseid arenguid avab Accenture Põhja-Euroopa juht Klas Monni.

Väga huvitav ettekanne on tulemas näiteks Tele2 poolt. Ettevõtte juht Argo Virkebau tuleb rääkima, kuidas Tele2 sai oma ostuprotsessi kontrolli alla ja mis sundis neid sellele mõttele ja mida nad täpselt saavutasid.

Ootan konverentsile tarneahelajuhte, hankejuhte, ostujuhte ja logistikajuhte, kuid kindlasti ka ettevõtete ja ka avaliku sektori tippjuhte.

Millal peaks üldse ettevõte tarneahelajuhi kaasama, kuidas seda momenti ära tunda?

Kui ettevõtte juht on teinud kõik selleks, et suurendada müüki ja tootlikkust, kuid jätkuva tugeva palga- ja konkurentsisurve tõttu ettevõtte kasumlikkus ei parane, siis see ongi see koht, kus tuleks leida uus lisakäik. Selleks tuleks tööle võtta tarneahelajuht. Praegu näen küll, et paljud Eesti ettevõtted ja eksportiv tööstus tervikuna on ära kasutanud odava tööjõu krediidi, mille 25 aastat tagasi saime. Siiani on olnud võimalik sellel liugu lasta ja on suudetud püsida konkurentsis, kuid see aeg on möödas. Meie konkurentsieeliseks olnud odavad tootmissisendid on kadunud, tõusevad palgad ja energiamaksud. Tegelikult oleks pidanud ammu hakkama investeerima protsesside automatiseerimisse ja tarneahelate juhtimisesse. Professionaalne tarneahela juhtimine annab selleks häid võimalusi. Räägime sellest oma konverentsil.

Iga ostuga säästetud euro jõuab otse kasumireale. Sama tulemuseni jõudmine läbi müügi suurendamise on keerulisem. Müüki tuleb suurendada kordades rohkem, kuna kasum suureneb vaid müügimarginaali võrra.

Tänavuse Pärnu tarneahelakonverentsi kavaga tutvu SIIN

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077