Autor: Tööstusuudised.ee • 22. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit peab statistikakaubanduse raames Narva elektrijaamades piirkonna madalakvaliteedilise küttepuidu ja raiejäätmete kasutamist positiivseks suunaks, mis aitab erametsaomanikel majandada metsakinnistuid, kus palgipuu osakaal on väike. Samal ajal kujutab toetuste baasil arendatav taastuvenergia tootmine ohtu väljaehitatud puidutööstusettevõtete ja kogu sektori konkurentsivõimele.

Raiemahul potentsiaali veel jagub. On positiivne, et saame Eesti metsades kasutusele võtta väheväärtusliku puidu biomassi, luues seeläbi uusi töökohti ning tuues majandusse lisaraha. Tänane metsade uuenduslik raie, mis tööstustes ära kasutatakse, on ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit aastas. Metsade potentsiaalset jätkusuutlikku raiemahtu hinnatakse ligikaudu 15 miljoni tihumeetrini juurde aastas, seega kasvuruumi on.

Töösturid mures valitsuse ootuste pärast. Puidutööstus on viimastel aastatel silma paistnud suurte investeeringutega tootmiste laiendamisse ja efektiivistamisse, mis on oluline samm majandusarengu ja puidupotentsiaali kasutuse suurendamise suunal. Madalakvaliteedilise puidu biomassi kasutamine Narva elektrijaamades võiks olla seda kasvu toetav osa. Tööstust teeb aga murelikuks valitsuse ootus Narva elektrijaamades statistikakaubanduse raames toota taastuvenergiat suurusjärgus 3 TWh (sisaldab nii elektrit, kui ka soojust) aastas, mis on puitu teisendatuna ca 3 miljonit tihumeetrit ehk  ligikaudu üks kolmandik tänasest raiemahust.

Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liit on teema käsitlusele eelnevalt saatnud sektori selge nägemuse, et mõistlik tarbitav Eesti päritoluga puidulise biomassi kogus ei tohiks esimeses järgus ületada 0,5 miljonit tihumeetrit (mis on ca 400 GWh elektrit), et vähendada turutingimustel tegutsevatele puidutööstustele avalduvat võimalikku negatiivset mõju ning vältida taastuvenergia tootmist lisandväärtust pakkuva tööstuse arvelt. Kui ülaltoodud maht on saavutatud, tuleks hinnata suurenenud puiduvarumise mõju Eesti puiduturu hindadele ning teha järgmised tasakaalukad otsused. Eesmärgiks peab olema tasakaalustatud areng, mis aitab täiendavat puitu kasutusele võtta ja toetab tööstusharu arengut. Kutsume üles võtma arvesse sektori kaalutletud arvamust ja mitte tekitama lühiajalise tulu nimel kahju Eesti suurimale tööstusharule.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on 1996. aastal loodud valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav mittetulundusühing. Liitu kuulub 63 liiget, neist 59 ettevõtet ja 4 haridusasutust. Liidu eesmärgiks on kohalikul loodusvaral põhineva tööstusharu, energeetika ja ehituse arendamine. Metsa- ja puidusektor annab tööd 35 000 inimesele ja toob Eestisse eksporditulu 1,6 miljardit eurot aastas.