22. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nafta hinnad taastusid 12 aasta põhjast

Nafta hinnalangus survestab tervet toorainesektorit. Brenti toornafta hind langes neljapäeva pärastlõunaks 27,66 dollarini barrelist, mis on viimase 12 aasta madalaim tase.  WTI toornafta kukkus aga 28,13 dollarini barrelist.

„Nafta hinna langus nõrgestab naftat tootvate riikide majandust. Hiina majanduse aeglustumine mõjutab aga nõudlust tervel tooraineturul,“ ütles Agritel.

Neljapäeva õhtul ja reedel toimus aga naftahindade suhteliselt tugev taastumine. Põhjuseks võib pidada Euroopa Keskpanga Mario Draghi väljaütlemisi, et märtsis kaalutakse stimuleerimise laiendamist. Lisaks sellele on Euroopas ja USAs külmalaine, mis suurendab energiatarbimist. Hinnad tõusid reede pärastlõunaks üle 31 dollari barrelist.

Sellegi poolest on nafta hind aasta algusest langenud 17 protsenti ja see on kaasa tõmmanud ka paljud teised tööstustoorained.

Teisalt on nafta hinnalangus Eesti ettevõtja jaoks hea uudis. Tänu sellele on Rotterdamist toodava 95 bensiini hind tublisti langenud:

Kaevandaja: nikli tootmist tuleb vähendada 30 protsenti

Niklitööstus peab toodangut vähendama vähemalt 20-30 protsendi võrra, et vähendada ülepakkumist, mis on hinnad viinud rekordmadalale, teatas maailma üks suurimaid nilkitootjaid.

„Tootmine peab vähenema vähemalt 20-30 protsenti, et see turule positiivset mõju avaldaks,“ ütles GMK Norilsk Nickel PJSC asetegevjuht Pavel Fedorov Bloombergile.

Nikkel, mille hind langes tööstusmetallide seas eelmisel aastal kõige rohkem, on ka 2016. aastal langenud. Praegu on umbes 70 protsenti terve tööstuse toodangust kahjumlik, teatas Norilsk, mis on Vale SA järel maailmas suuruselt teine nilkitootja.

Nädalaga on nikli hind tõusnud 1,9 protsenti 8550 dollarini tonnist. Aasta algusest on tonnihind kahanenud aga üle 3 protsendi.

Hinnad on „jääduši all“, mis peaks tootjaid ärgitama oma pakkumist vähendama, ütles Fedorov.

Norilsk kaevandab ka pallaadiumi ja plaatinat. Ettevõtte sõnul on need väärismetallid strukturaalses defitsiidis, mis tähendab, et nende hind võiks kiiremini taastuda. Samuti on võimalik, et 2018-2019. aastal tabab maailma vasepuudujääk, lisas ta.

Plaatina hind odavnes nädalaga 1,9 protsenti, pallaadium lisas aga 2,6 protsenti. Kummagi untsihind on vastavalt 820,01 ja 500,9 dollarit.

India miljardär: tsink ja alumiinium taastuvad esimesena

Miljardär ja India suurima tööstusmetallide tootja Vedanta Resourcesi juhatuse esimees ütles, et tooraineturgudel toimub 2016. aastal konsolideerumine, aga järgmisel aastal juba taastumine, vahendab Bloomberg.

„Sellel aastal toimub turgudel rahunemine ja 2017. aastal hakkavad asjad juba muutuma,“ ütles Anil Agarwal. „Tsink taastub kõige kiiremini ja talle järgneb alumiinium.“

Tema asutatud firma on India suurim tsingi-, vase- ja alumiiniumitootja. Ettevõtte aktsia on viimase aasta jooksul tublisti langenud ja seda eelkõige tööstusmetallide hinnalanguse tõttu.

Alumiinium on nädalaga kallinenud 0,5 protsenti ja 1469 dollarini tonnist. Alumiiniumi hinda on peamiselt survestanud Hiina tootmise kasv ning üldine ülepakkumine.

Tsingi hind on nädalaga odavnenud 0,8 protsenti ja tonn maksab 1483 dollarit. Üleelmisel nädalal jõudis hind kuue aasta madalaima tasemeni.

Vase hind langes nädalaga 0,8 protsenti ja tonn maksab 4359 dollarit. Kuigi mitmed kaevandajad on teatanud, et tootmist hakatakse vähendama, pole hinnad tõusma hakanud. Kuna nõudlus on nõrgenemas, siis tootmise kärpimine ei ole piisav, et hindu üles viia.

Rio Tinto ja BHP aeglustavad rauamaagi tootmist

Maailma suuruselt teine rauamaagi eksportija Rio Tinto aeglustab tootmise suurendamist, sest tooraine hinnad on ülepakkumise tõttu madalseisus, vahendab Bloomberg.

Sellel aastal suureneb Rio Tinto rauamaagi tootmine 7 protsendi võrra 350 miljoni tonnini. 2015. aastal kasvas kaevandusfirma toodang 11 protsenti. BHP Billiton aeglustab tootmise kasvu aga 6 protsendini. Eelneval aastal kasvas BHP toodang 13 protsenti.

Rauamaagi hind reageeris tõusuga – tonn kallines nädalaga 3,5 protsenti 41,61 dollarini.

„Kui turul on ülepakkumine ja tootmismahtude kasv aeglustub, siis see on alati hea uudis,“ ütles investeerimisfirma Fat Prophetsi tooraineturu analüütik David Lennox. „Samas nad ikkagi suurendavad tootmist ja see pole rauamaagi hindade jaoks sugugi hea.“

Autor: Nädal börsil