Autor: Harro Puusild • 29. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Me töötame lõpuks tööstuspoliitikaga, kutsume seda roheliseks raamatuks. See lõppeb detsembris, nii et raamat on peaaegu valmis. Lõpuks on masinaehitussektorist saanud riigi üks prioriteete, nagu ka IT- ja puidusektor,” rääkis Rohtma messil toimunud seminaril. 

“Meil on probleeme pädeva tööjõuga ja sektor on tegelikult languses. Palgakulud kasvavad kiiresti ja seda peamiselt Soome tõttu,” jätkas Rohtma ja lisas, et 2015. aastal on sektori palgakulu kasvanud 22%.

Paindlikud, aga liiga väikesed. Eesti masinatööstuse plussideks pidas Rohtma kvaliteeti, paindlikkust ja õigeaegseid tarneid. “Miinuseks ongi paraku tööjõud, firmad on liiga väikesed selleks, et võita suuri projekte. See on suur probleem,” märkis ta. “Firmad kardavad ka investeerida. Eestis oleks kõik justkui paigal, ettevõtted nagu ootavad midagi ja nad ei tea, mis edasi saab. Mis juhtub Euroopas ja Venemaal.”

Samas rääkis Läti masinatööstuse liidu (MASOC) juhi Toms Grinfelds, et Lätis on sektori investeeringud küll kasvamas, kuid poliitiline olukord on veel keeruline ja sektor tervikuna tänavu ei kasva.

“Poliitiline seis on põhiline, mis meid praegu mõjutab. Eriti Venemaa, kus me järgmisel aastal erilist paranemist ei oota,” ütles liidu juht. Läti peamised eksporditurud on Põhjamaad ja Saksamaa. Kokku ekspordib Läti enam kui 100 riiki.