27. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vase hind võib kõige varem taastuma hakata

Blogi autor Mait Kraun
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: kulla hind jätkab langust; Rio Tinto: vaseturg taastub toorainete hulgast kõige kiiremini; rauamaagi hind kukkus 6 aasta madalaima tasemeni; nafta hind võib tõusta mõne aastaga 100 dollarini?

Rio Tinto: vaseturg taastub toorainetest kõige kiiremini

Vase turul jätkub nõrkus veel mitmeks aastaks, arvab üks maailma suurim kaevandusfirma Rio Tinto Group. Ettevõte lisas, et pärast hinnapõhja saavutamist taastub vask teistest toorainetest siiski kiiremini.

Vase hind on sellel aastal kukkunud 26 protsenti, sest Hiina majanduse aeglustumine on nõudlust vähendanud. Survestavalt mõjub ka tugev USA dollar.

Rio Tinto on kindel, et turg jõuab tagasi defitsiiti hiljemalt 2017 või 2018. aastaks. „Üks tooraine, mis hakkab taastuma teistest kiiremini, on vask,“ ütles ettevõtte vase ja kivisüsi üksuse juht Jean-Sebastien Jacques. „Järgmise kahe või kolme aasta jooksul näeme vase puhul tunneli lõpust valgust.“

Vase hind kukkus sellel nädalal 1,8 protsenti ja tonn maksis neljapäeva pärastlõunaks vaid 4549 dollarit.

Kulla hind jätkab langust

Kulla hind jõudis sellel nädalal viie ja poole aasta madalaima tasemeni. Peamiselt on kullale survestavalt mõjunud intressimäärade tõstmise ootustes tugevnev dollar, vahendab MarketWatch.

„Põhitähelepanu on USA dollaril ja intressimäärade tõusuootustel,“ ütles investeerimisfirma Insignia Consultantsi turuanalüütik Chintan Karnani. „Investorid kasutavad praegust olukorda ära. See tähendab, et iga kord kui kulla hind veidi tõuseb, hakatakse jälle müüma.“

„Kui kauplejad võtavad langusele panustavatest positsioonidest oma kasumid välja, siis võiks hinnad järsult tõusma hakata,“ ütles Karnani ja lisas, et praegu turul eriti ostjaid ei ole.

Kulla detsembrikuu futuuride hind kukkus nädalaga 1,2 protsenti 1071,8 dollarini untsist. Hõbe odavnes 1 protsendi võrra ja unts maksab 14,24 dollarit. Nädala alguses jõudis kuld 1066 dollarini, mis on madalam tase alates 2010. aasta veebruarist.

Plaatina tegi nädala keskel uue põhja ja jõudis 10 aasta madalaima tasemeni. Untsihind kukkus teisipäeval 841,7 dollarini. Plaatina hinnalangus süvenes pärast Volkswageni skandaali puhkemist ja väärismetalli hind on langenud kiiremini kui pallaadiumi oma.

Nimelt kasutatakse mõlemaid metalle katalüüsneturalisaatorites, mis aitab kontrollida auto heitgaasidest sisalduvate ohtlike ainete hulka. „Plaatinat kasutatakse diiselautode puhul, pallaadiumit aga bensiiniautode puhul,“ ütles ETF Securities uuringute juht Mike McGlone.

„Volkswageni skandaal on tekitanud diiselautode suhtes negatiivseid meeleolusid, millest saavad tõenäoliselt kasu bensiinil sõitvad autod,“ lisas ta.

Rauamaak jõudis 6 aasta põhja

Rauamaagi hind on jõudnud kuue aasta madalaimale tasemele ja analüütikute sõnul võib olukord muutuda veelgi hullemaks, vahendab Bloomberg.

Hiina terasetehaste toodangu vähenemine mõjub nõudlusele halvasti. Lisaks sellele ei vähenda suurimad rauamaagi tootjad oma mahtu.

„Probleem rauamaagi puhul on ülepakkumine. Suurimad tootjad on üle hinnanud Hiina isu tooraine järele,“ ütles MineLife Pty direktor ja asutaja Gavin Wendt ajal, mil rauamaagi hind kukkus madalaimale tasemele alates 2009. aastast (samal aastal hakati andmeid igapäevaselt koguma). „Hindade nõrkus võib süveneda.“

Rauamaagile on sellel aastal halvasti mõjunud suurimate kaevandajate – BHP Billitoni, Rio Tinto ja Vale SA – toodangu suurenemine ning Hiina terasetööstuse nõudluse vähenemine. Goldman Sachs ütles eelmisel nädalal, et globaalne turg on üle ujutatud. Hiina terasetehased võitlevad terase hinna langusega ja kasumimarginaalid on olematud.

Qingdao sadamasse toimetatava 62protsendilise sisaldusega rauamaagi hind odavnes nädalaga 3 protsenti ja tonn maksab 44,07 dollarit, mis on kuue aasta madalaim tase. See tähendab, et juulis saavutatud põhjast (44,59 dollarit) on hind madalamale kukkunud. Napi kahe kuuga on rauamaak odavnenud üle 25 protsendi.

Teistest toorainetest kallines tsingi hind 3,1 protsenti ja tonn maksab 1578 dollarit. Tina lisas 0,6 protsenti ja tonnihind on 14 745 dollarit. Alumiinium odavnes 0,4 protsenti 1460 dollarini tonnist.

Nafta hind tõuseb mõne aastaga tagasi 100 dollarini?

Eelmise aasta suvel maksis nafta veel 110 dollarit, mis on tänaseks kukkunud 40 dollarini. Üks strateeg aga usub, et nafta hakkab investeeringute vähenemise tõttu väga järsult taastuma.

Konsultatsioonifirma Ecstrati strateeg Emad Mostaque ütles, et nafta kaupleb praegu hinna juures, millega saab ära katta „pool tootmistsükli kuludest.“

See tähendab, et praeguse barreli hinna juures saab nafta maa seest välja. Tähtsate kulude jaoks – näiteks nafta otsimiseks või maa ostmiseks – sellise barrelihinna juures aga raha enam ei jätku. Sellest järeldub, et aja jooksul hakkab pakkumine vähenema.

„Nafta hind jõuab kolmekohalise numbrini tagasi, sest nõudlus jääb samaks, aga pakkumine hakkab järgmisel ja eriti ülejärgmisel aastal järsult vähenema. Seda põhjusel, et ettevõtted ei tee enam investeeringuid,“ ütles Mostaque CNBC-le.

WTI toornafta hind kallines nädalaga 6,5 protsenti ja Brent lisas 4 protsenti. Kumbki maksis neljapäeva pärastlõunaks 45,89 ja 43,08 dollarit barrelist.

Ta nentis, et vaatamata sellele peaksid investorid naftasse investeerimisel olema väga ettevaatlikud. „Turgude meeleolud on jõudnud punkti, kus nafta on põlguse all. Hind võib enne põhja saavutamist veelgi langeda.“

„Mida madalamale nafta aga langeb, seda rohkem saab ta järgnevatel aastatel tõusta,“ ütles ta.

Üleüldiselt on turgudel konsensus, et lähiaastatel peaks nafta hind mõnevõrra paranema hakkama. Näiteks OPEC ennustab, et nafta hind jõuab 80 dollarini tagasi alles 2020. aastaks. Mõned aga prognoosivad, et nafta hind langeb enne taastumist veidi veel.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077