Iga lüpstud piimaliitri kohta vähemalt kuus senti kahjumit teenivaid piimatootjaid sunnivad loobumismõtete kõrval edasi tegutsema pangalaenud, piimatrahvid ja ka varem õnnistusena tundunud PRIA toetused.

- Aren Põder (Agriland OÜ üks omanikke ja juhatuse liige)
- Foto: Andres Haabu
Üle 200 Eesti piimatootja on saanud PRIA-lt selliseid toetusi, mille nad peaksid suure tõenäosusega tagasi maksma, kui lõpetaksid praegu tegevuse, müüksid lehmad ja paneksid laudauksed kinni.
PRIA kontrolliosakonna juhtivspetsialist Mari Sarv rõhutas, et kui piimatootjal on toetusest tulenevalt kohustus viis aastat pärast selle viimase osa väljamakset investeeringut säilitada ja sihipäraselt kasutada, ei tähenda tegevuse lõpetamine automaatselt, et ta peab toetuse tagasi maksma. Iga juhtumit vaadatakse eraldi.
Lähemalt loe portaalist
aripaev.ee.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Mari Mets, Äripäev
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.