Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
PRIA toetus hoiab põllumeest pantvangis
Iga lüpstud piimaliitri kohta vähemalt kuus senti kahjumit teenivaid piimatootjaid sunnivad loobumismõtete kõrval edasi tegutsema pangalaenud, piimatrahvid ja ka varem õnnistusena tundunud PRIA toetused.
Aren Põder (Agriland OÜ üks omanikke ja juhatuse liige)
Foto: Andres Haabu
Üle 200 Eesti piimatootja on saanud PRIA-lt selliseid toetusi, mille nad peaksid suure tõenäosusega tagasi maksma, kui lõpetaksid praegu tegevuse, müüksid lehmad ja paneksid laudauksed kinni.
PRIA kontrolliosakonna juhtivspetsialist Mari Sarv rõhutas, et kui piimatootjal on toetusest tulenevalt kohustus viis aastat pärast selle viimase osa väljamakset investeeringut säilitada ja sihipäraselt kasutada, ei tähenda tegevuse lõpetamine automaatselt, et ta peab toetuse tagasi maksma. Iga juhtumit vaadatakse eraldi.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.