Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 18. juuni 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööstusparkidesse levib roheline mõtlemine

Kui ärihoonete ja elamute puhul on säästvad ehitusmaterjalid elementaarsed, siis praeguseks on energiatõhusus saanud oluliseks märksõnaks ka suuremate tööstusparkide ehitamisel.

Lasnamäele Priislesse kerkiva uue logistika- ja tööstuspargi arendaja Hammerhead OÜ juhatuse liige Allan Kooli sõnul on iga uue arendusprojekti juures üks olulisemaid etappe leida parimad lahendused ja materjalid, et hooned oleksid vastupidavad, säästlikud ning vastaksid kasutajate ootustele. Nii ka sel suvel alguse saava Priisle hoonekompleksi ehituse puhul, mis on planeeritud ehitada sarnaselt väljapool Tallinna asuvate uuemate hoonetega, kus kliendi ladu ja kontor-kauplus asuvad ühes boksis.

“Ühest küljest on meie soov vähendada oma ökoloogilist jalajälge, teisalt on meie sooviks muidugi kokku hoida kulutusi elektrienergiale, küttele ning valgustusele. Uuenduslikud lahendused lubavad meil tehnosüsteeme järjest efektiivsemaks muuta, samas tuleb mõelda alati, kas roheline lahendus ikka tasub end pikemas perspektiivis ära või on selle soetamine liiga kallis,” ütleb Kool.

Säästlik energiatootmineHoonete katustele on plaanis paigaldada päikse­paneelid, mis võimaldavad saadavat energiat kasutada hoone igapäevase energiavajaduse katmiseks ning hoida kokku kulusid. Kooli sõnul arvutavad insenerid hoone energiabilanasi võimalikult täpselt välja ning võrku ülejäänud energiat müüma hakata pole plaanis. Küttesüsteemina paigaldatakse hoonetesse energia- ja keskkonnasäästlikud õhksoojuspumbad. “Soojusenergia kokkuhoid tuleb meie puhul kindlasti ka soojustusmaterjalidest, sest kindlasti pole meil plaanis soojustada hooneid miinimumnõuetele vastavalt, vaid võimalikult optimaalselt. Rohkem on kavas panustada ka energiasäästlikesse ustesse ja akendesse ning katuse soojustamisse,” räägib Kool, lisades, kõik äripargi kontori- ja ­laopinnad on eraldi köetavad ja eraldi ventileeritavad, seega saab iga üüripinna kasutaja ise valida oma ruumide sisetemperatuuri ja õhuvahetuse.

Valgustust paigaldades võetakse kasutusele tark ehk liikumisanduritega valgustus, mis on tänapäeval tavalampidega sama hinnaga, kuid see-eest aitab oluliselt kokku hoida kulutatavat elektrienergiat. “Kontori osad tulevad klaasfassaadidega, mis võimaldavad rohkemat päevavalgust. Samuti tulevad läbipaistvad plastikkuplid ladude lagedesse ning fassaad- ja välisvalgustus on lahendatud säästlike leedidega,” loetleb Kool.

Keskkonnasõbralikkus rahaliselt tasuvEesti parim rohelise logistikakeskuse näide on OÜ Logistika Plussi mullu avatud A-klassi energiasäästlik Nurmevälja logistikakeskus, mis pälvis aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte valimisel keskkonnajuhtimise kategoorias võidu.

Ettevõtte juhataja Toomas Orutari sõnul on uue keskuse ehitamise märksõnad efektiivsus ja vigade minimeerimine. Kuna suurim muutuvkulu uue keskuse juures on energiatarbimine, on see algusest peale olnud väga suure tähelepanu all. Nurmevälja logistikakeskus omab kombikatlamaja, mis annab võimaluse valida hetke soodsama kütuse. Paralleelselt võeti kasutusele päikesepaneelid, mis võimaldavad toota kogu vajamineva energia ja müüa ülejäägi energiavõrku.

Uue meetmena on ehitatud laadimissildade tamburid, mis vähendavad märgatavalt soojuse tootmiseks vajaminevat energiat.

Riiulitevahelise koridori valgustus on jaotatud kolmeks osaks, mis lülitub sisse automaatselt ainult selles osas, kus on liikumist. Päevavalguse ärakasutamiseks katusel olevad  suitsueemaldusluugid on valmistatud läbipaistvast materjalist. Hoone automaatikasüsteemid annavad pideva ülevaate reaalajas toimuvast ja ühtlasi on võimalik ka läbi selle keskust hallata kõikjalt maailmast.

Lisaks kaasnevad keskuse mahuka tööga suured jäätmekäitlusmahud, mille puhul rakendatakse kohapealset jäätmete sorteerimist, mis võimaldab jäätmekäitluskulud pöörata tuludeks.

 

PANE TÄHELE

Kõik energiatõhususe meetmed ei pruugi olla tasuvad

Priisle Äripargi planeerimisel mõeldi ka vihmavee taaskasutusele, kuid kuna hooned on kavandatud nii, et selleks läheks vaja liiga palju torusid ja pumpasid, ei tasu vee taaskasutussüsteem end ära.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077