Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine on oluline, kuna sellele võivad järgneda tähtsad ärikeskkonda parandavad lepped.
Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus saata Eesti-Vene piirilepped riigiduumasse ratifitseerimiseks sündis pärast Minsk-2 kokkuleppeid ei olnud juhus, rääkis Venemaal mõjukas töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr Šohhin.
Šohhini sõnul otsustati kahe äriühenduse, töösturite ja ettevõtjate liidu (RSPP) ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt avaldada survet poliitikutele muu hulgas sellepärast, et nähti naabrite head eeskuju.
Šohhin pidas silmas Lätit, kellega piirilepingu allakirjutamine (leping jõustus 2007. aastal) töötas päästikuna, sest seejärel kirjutati kiiresti alla ning ratifitseeriti Venemaa ja Läti vahel veel kaks tähtsat lepingut: topeltmaksustamise vältimise leping ja investeeringute kaitse leping.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe lähemalt tänasest
Postimehest.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.