Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine on oluline, kuna sellele võivad järgneda tähtsad ärikeskkonda parandavad lepped.
Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus saata Eesti-Vene piirilepped riigiduumasse ratifitseerimiseks sündis pärast Minsk-2 kokkuleppeid ei olnud juhus, rääkis Venemaal mõjukas töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr Šohhin.
Šohhini sõnul otsustati kahe äriühenduse, töösturite ja ettevõtjate liidu (RSPP) ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt avaldada survet poliitikutele muu hulgas sellepärast, et nähti naabrite head eeskuju.
Šohhin pidas silmas Lätit, kellega piirilepingu allakirjutamine (leping jõustus 2007. aastal) töötas päästikuna, sest seejärel kirjutati kiiresti alla ning ratifitseeriti Venemaa ja Läti vahel veel kaks tähtsat lepingut: topeltmaksustamise vältimise leping ja investeeringute kaitse leping.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe lähemalt tänasest
Postimehest.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.