Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine on oluline, kuna sellele võivad järgneda tähtsad ärikeskkonda parandavad lepped.
Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus saata Eesti-Vene piirilepped riigiduumasse ratifitseerimiseks sündis pärast Minsk-2 kokkuleppeid ei olnud juhus, rääkis Venemaal mõjukas töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr Šohhin.
Šohhini sõnul otsustati kahe äriühenduse, töösturite ja ettevõtjate liidu (RSPP) ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt avaldada survet poliitikutele muu hulgas sellepärast, et nähti naabrite head eeskuju.
Šohhin pidas silmas Lätit, kellega piirilepingu allakirjutamine (leping jõustus 2007. aastal) töötas päästikuna, sest seejärel kirjutati kiiresti alla ning ratifitseeriti Venemaa ja Läti vahel veel kaks tähtsat lepingut: topeltmaksustamise vältimise leping ja investeeringute kaitse leping.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe lähemalt tänasest
Postimehest.
Seotud lood
“Hooldust saab planeerida, remonti mitte,“ ütleb AxFlow esindaja Janno Aasamets. Tema sõnul puututakse tootmis- ja hooldusettevõtetes siiani väga sageli kokku olukordadega, kus kriitiline seadmeinfo on eri kohtades laiali ja ülevaade puudub.