Eesti-Vene piirileppe ratifitseerimine on oluline, kuna sellele võivad järgneda tähtsad ärikeskkonda parandavad lepped.
Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus saata Eesti-Vene piirilepped riigiduumasse ratifitseerimiseks sündis pärast Minsk-2 kokkuleppeid ei olnud juhus, rääkis Venemaal mõjukas töösturite ja ettevõtjate liidu president Aleksandr Šohhin.
Šohhini sõnul otsustati kahe äriühenduse, töösturite ja ettevõtjate liidu (RSPP) ja Eesti Tööandjate Keskliidu poolt avaldada survet poliitikutele muu hulgas sellepärast, et nähti naabrite head eeskuju.
Šohhin pidas silmas Lätit, kellega piirilepingu allakirjutamine (leping jõustus 2007. aastal) töötas päästikuna, sest seejärel kirjutati kiiresti alla ning ratifitseeriti Venemaa ja Läti vahel veel kaks tähtsat lepingut: topeltmaksustamise vältimise leping ja investeeringute kaitse leping.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loe lähemalt tänasest
Postimehest.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.