ABB Balti riikide juht Bo Henriksson leiab, et Eesti töötleva tööstuse harud jäävad elektroonikatööstusele alla, kuna ei suuda viimasega samas tempos areneda.
Eesti tööstuse kasv on olnud kitsapõhjaline ja teised tööstusharud ei suuda näidata ligilähedast kasvu elektroonikatööstusega. „Ilmselt ei ole teised töötleva tööstuse harud suutnud areneda elektroonikatööstusega samas tempos. Tõenäoliselt pole teistel allharudel ka piisavalt globaalset turgu või on jällegi sõltuvus naabermajandustest liiga suur,“ lahkas küsimust Henriksson.
Tema sõnul aitab olukorda muuta, kui keskenduda efektiivsele innovatsioonile, keskendutakse olulisele ja leitakse niššitooteid. „Peame arvestama, et meie siseturg on väike ning seetõttu on majanduskasvu peamine vedur eksport. Viimase edukus sõltub aga sellest, kui suur lisandväärtus suudetakse toodangule luua ning milline koht väärtusahelas leida,“ lausus ta.
Henrikssoni hinnangul on Eestis potentsiaali tõusta elektroonikatööstuse kõrvale jätkuvalt masinatööstusel, aga ka energeetikaga seotud tööstusharudel, toiduainetetööstusel ning uusi innovatsioone loovatel harudel.
Seotud lood
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kirjutab blogis, et toodangumahu kasv muutus jaanuaris suhteliselt kitsapõhjaliseks.
Jaanuaris tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes: toodang kasvas töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.Tööstusettevõtted tootsid jaanuaris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatas Statistikaamet.
Pakendivaldkond on majanduse peegel, sest pakendite tellimuste maht näitab selgelt, kuidas läheb ettevõtetel toidu-, elektroonika-, mööbli- või keemiatööstuses. Multipakend Tootmine OÜ tegevjuht Mihhail Tšernjak nendib, et ajad pole lihtsad, kuid tänu heale partnerlusele pikaajalistele klientidega saadakse hakkama ka keerulisematel perioodidel.