Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse foorumi avakõnes nimetas peaminister Taavi Rõivas eesmärgina, et kaheksa aasta pärast on Eesti kaitsetööstus eksportinud vähemalt viis toodet.
Rõivase sõnul pakub tulevik arvukalt võimalusi koostööks valitsuse ja kaitsetööstuse vahel. „Meie eesmärk on eksportida 2022. aastaks vähemalt viis kaitsetööstuse toodet. Vähemalt neli välismaist kaitsetööstuse ettevõtet on tulevikus Eestisse investeerinud,“ nimetas Rõivas. Ta lisas, et koostöös Eesti kaitsetööstusega peab olema välja töötatud vähemalt üks kaup või teenus, mis aitab ellu viia rahvusliku kaitse arenguplaani.
Peaminister Rõivas toonitas aga, et ainuüksi tehnoloogia kaitsevallas edu ei taga: “Meie, eriti NATO, peame kaitsevaldkonda investeerima. Eesti jätkab võetud kohustust panustada kaitsesse 2 protsenti sisemajaduse kogutoodangust kindlasti ka tulevikus.”
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.