Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse foorumi avakõnes nimetas peaminister Taavi Rõivas eesmärgina, et kaheksa aasta pärast on Eesti kaitsetööstus eksportinud vähemalt viis toodet.
Rõivase sõnul pakub tulevik arvukalt võimalusi koostööks valitsuse ja kaitsetööstuse vahel. „Meie eesmärk on eksportida 2022. aastaks vähemalt viis kaitsetööstuse toodet. Vähemalt neli välismaist kaitsetööstuse ettevõtet on tulevikus Eestisse investeerinud,“ nimetas Rõivas. Ta lisas, et koostöös Eesti kaitsetööstusega peab olema välja töötatud vähemalt üks kaup või teenus, mis aitab ellu viia rahvusliku kaitse arenguplaani.
Peaminister Rõivas toonitas aga, et ainuüksi tehnoloogia kaitsevallas edu ei taga: “Meie, eriti NATO, peame kaitsevaldkonda investeerima. Eesti jätkab võetud kohustust panustada kaitsesse 2 protsenti sisemajaduse kogutoodangust kindlasti ka tulevikus.”
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.