Eesti kaitse- ja julgeolekutööstuse foorumi avakõnes nimetas peaminister Taavi Rõivas eesmärgina, et kaheksa aasta pärast on Eesti kaitsetööstus eksportinud vähemalt viis toodet.
Rõivase sõnul pakub tulevik arvukalt võimalusi koostööks valitsuse ja kaitsetööstuse vahel. „Meie eesmärk on eksportida 2022. aastaks vähemalt viis kaitsetööstuse toodet. Vähemalt neli välismaist kaitsetööstuse ettevõtet on tulevikus Eestisse investeerinud,“ nimetas Rõivas. Ta lisas, et koostöös Eesti kaitsetööstusega peab olema välja töötatud vähemalt üks kaup või teenus, mis aitab ellu viia rahvusliku kaitse arenguplaani.
Peaminister Rõivas toonitas aga, et ainuüksi tehnoloogia kaitsevallas edu ei taga: “Meie, eriti NATO, peame kaitsevaldkonda investeerima. Eesti jätkab võetud kohustust panustada kaitsesse 2 protsenti sisemajaduse kogutoodangust kindlasti ka tulevikus.”
Seotud lood
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.