Eesti Mööblitootjate Liidu teatel peavad Eesti metsa- ja puiduettevõtted oma koduturuks mitte 1,3 miljoni elanikuga Eestit, vaid ligikaudu saja miljoni inimesega Läänemere piirkonda
Liidu teatel läheb 75% Eesti mööblitööstuse toodangust ekspordiks. Puittooted hoiavad Eesti majanduses ja ekspordis kolmandat kohta ning mööbel positsioneerub viiendal kohal.
Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimehe Robert Pajussaare sõnul annab Eesti asend kõrgema ja madalama elatustasemega riikide piiril suurepärase arenguvõimaluse.“Erametsa killustatud omandistruktuuri tõttu ei saa Eesti metsa raiemaht tõenäoliselt väga kiiresti kasvada. Mida aga teha saame, on suurendada puidutoorme esmase ümbertöötlemise mahtu lähipiirkonna riikides, näiteks Lätis, Leedus või Loode-Venemaal ning keskenduda Eestis lõpptoodete tootmisele,” märkis Pajussaar.“Oleme täna astumas uude arenguetappi, kus lisaks allhankele on Eesti mööblitootjatel tekkimas omad tugevad tooted ja kaubamärgid ning seda mitte ainult suurtel tootjatel vaid ka väiksematel. Tööstuste seadmed on tasemel ning suudetakse teha mõistliku hinna ja kvaliteediga, väljakutse seisneb just turunduses,” iseloomustas mööblitootjate klastri arendusjuht Andres Juhan Bernadt kujunenud olukorda.Eesti mööblitootjad omavad head mainet ka klientide silmis. Näiteks Kalla Mööbel on sisustanud rahvusvaheliselt tuntud eesti päritolu firma Skype kontori. Standard on teada-tuntud kontorimööbli ja hotellikettide sisustaja nii Euroopa Liidus kui ka Venemaal. Woodman on kodumööblit tootev ettevõte, kus luuakse ja disainitakse tooteid suurte kogemustega disainerite ja tootearenduse meeskonna poolt ning eksporditakse kuni USA, Kanadani ja Jaapanini välja. Bellus müüb edukalt oma diivaneid üle Euroopa. Eritellimusmööblit tootev Sarkop on teinud projekte hotelliketidele Hotel Miss Clara by Nobis (eksklusiivne hotellikett Rootsis), Radisson Blu, Scandic, Sokos, Park Inn, Best Western üle Euroopa. Tarmel Furniture on juba 90-aastase kogemusega pehmemööbi tootja. Kitman Thulema ekspordib praegu oma toodangut peamiselt Soome, Taani, Rootsi, Venemaale, Prantsusmaale, Lätti ja Leetu. Lisaks on eksportturgudele murdnud mitmed suuremad ja väiksemad Eestis valdavalt eritellimuse alusel tegutsevad tegijad.Ühistegevus aitab kulusid kokku hoida
Eesti metsa- ja puiduklaster on teinud viimase kümnekonna aastaga läbi kiire ja eduka arengu. Soov võrrelda end Põhjamaade metsa- ja puiduklastritega, mis on ühed konkurentsivõimelisemad maailmas, näitab samal ajal julgust seada kaugeleulatuvaid eesmärke ning tahet töötada nende saavutamise nimel.Suures osas on klastri tegevused suunatud tootmisettevõtetele. Klastri põhimõte on läbi ettevõtete vahelise ühistegevuse saavutada kas väljapääsu uutele turgudele või siis materjalide ühisostu, töötajate arendamist või uute toodete arendust. Klastri osalisi ühendavad müüja-ostja suhted, sarnane tehnoloogia, sarnased tarbijad ja jaotuskanalid ning sarnane tööjõud.“Näeme, et järgmise viie aasta jooksul on ettevõtete tootmisvõimsused kasvanud ning haritud erialaspetsialiste juurde tulnud. Liidu liikmete arv on suurenenud üle saja ning liikmete vaheline koostöö paranenud. Laiemalt on eriala ja valdkonna populaarsus kasvanud,” prognoosis Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor Herkki Kitsing.Käesoleva aastaga on Eesti Mööblitootjate Liiduga liitunud mitu uut liiget ja liikmete arvu kasv näitab tõusutrendi. Järgmisel aastal korraldab liit Mööblitootjate V konverentsi, mille ettevalmistus juba käib. Samuti leiab aset järgmisel aastal juba 12. aastat toimuv Tislerite kutsevõistlus Noor Meister 2015.
Seotud lood
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Enimloetud
6
„Elektrihind saab meil ainult üles minna“
Viimased uudised
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Hetkel kuum
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
„Elektrihind saab meil ainult üles minna“
Meile lisandub 1,2 miljonit täiendavat kulu igal aastal
Tagasi Tööstusuudised esilehele