Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm kirjutab KredExi ekspordiuudiste portaalis Tarkeksport.ee, et eksportivatel ettevõtetel tuleb paratamatult mõelda ja tegutseda suurelt.
Angela Merkel mainis hiljuti, et oleme Euroopas kõik ühel arvamusel, et vajame majanduskasvu. Erinevused peituvad vaid selles, kuidas soovitud kasvu saavutada. Loomulikult tuleb igal riigil ja  ka ekspordiga tegeleval ettevõttel  töötada välja just enda jaoks sobivad strateegiad ja lahendused.
Eesti avatud majanduse jaoks seisneb jätkusuutlik majanduskasv ekspordi arendamises, mis võimaldaks teenida suuremat kasumit ja maksta euroopalikumat palka. See aitab hoida ja arendada tööjõudu Eestis. Võlgu elamisega ja selle arvelt siseturu elavdamisega (läbi kasvava impordi osakaalu) lahendaksime mõneks ajaks ära küll majanduskasvu mured (nagu perioodil 2004-2007), kuid see maksaks tulevikus valusalt kätte madalama kasvu näol.Laenatud raha tuleb kunagi ikka tagasi maksta suures osas ekspordituludest.  Kergema vastupanu teed minek tähendab kõrgemaid laenuintresse, mis täna on Eestis mitmest Euroopa riigist konkurentsivõimelisemad. Kokkuvõttes jääks tulevastele põlvedele suuremad võlad ja seega lihtsalt vähem raha, et investeerida haridusse ja heaolusse.Globaliseerumine
Ühe selge trendina joonistub edukate eksportivate riikide puhul  välja eksporditurgude mitmekesistamine, mis on osa globaliseerumise protsessist. Konkurentsis püsimiseks on  paratamatult vaja kasvatada tegevusmahtusid. Näiteks mahule orienteeritud piimatööstuses ei ole võimalik konkureerida ilma ekspordikanaleid omamata.  Tuleb pidavalt otsida viise kuidas arenduse, tootmise ja turustamise ahelas toodangule lisandväärtust lisada. Teiseks võimaldab eksporditurgude hajutamine maandada eksportööride riske ja teenida vahest ka kõrgemaid kasumimarginaale. Euroopa edukad eksportöörid laiendavad täna tegevushaaret Ameerika kõrval kaugematele turgudele sh Aasiasse, Lõuna-Ameerikasse ja Aafrikasse.Eesti ja teiste Euroopa riikide jaoks on kahtlemata kõige olulisemad kaubanduspartnerid lähinaabrid. Samas muudab see Eesti ekspordi haavatavaks välisšokkidele, sest lähiturud reageerivad tihti vägagi sarnaselt. Näiteks eeskätt Venemaa majanduse langus või sanktsioonid puudutaksid  olulisel määral Soome ja teiste Balti riikide majandusi. Viimaste osakaal koos Venemaaga (12% kaubaekspordist) moodustab kokku ca 45 protsenti Eesti kaubaekspordist. Kuigi keskeltläbi on eksport kaubaartiklite mõistes suhteliselt hästi hajutatud, on lähinaabrite osakaal märkimisväärne.Ekspordi haarde laiendamine

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele