Eesti suuruselt teise puidutööstusettevõtte Toftan juht Martin Arula tunnistas tänasel tööstussektori äriplaani konverentsil, et: „Ausalt, mina ei tea, ja … ajama ka ei hakka.“.
Nali naljaks, aga tegelikult on Martin Arula kõige suurem mure selles, et eesti inimene ei ole jõukas, aga mis veel hullem – ta pole ka töökas või on tema tööl vähe tulemust. St tänasele töösturile teevad muret ühiskondlikud hoiakud ja riiklik majanduspoliitika. Viimane võiks ulatuda aastani 2100.
„Inimesed võib jaotada kahte liiki – väärtuste loojad ja väärtuste ümberjagajad,“ ütles Arula. „Nende suhe riigis on umbes 20%/80% ja siin on ka põhjus, mis esimesi ei kuulata – nad on selges vähemuses.“
Arula on seisukohal, et peame suurendama kasulikku eksporti ja vähendama rumalat ja kulutoovat importi. Ehk siis, peame saama riiki väärt raha, mis siia ka ringlema jääks. Ka tuleks tema hinnangul eemaldada meie toodete eksportimise tõkked teatud riikidesse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Peamine, mis on – me ei tohi soosida ümberjagamisel baseeruvat ettevõtlust, me peaksime näiteks riigihangetel soosima kohalikke ettevõtteid,“ tõdes ta. „Peame mõistma, et import on raha väljaviimine. Luksuse importimise katmine Eesti eksportivate ettevõtete tulu arvelt on eriti kulukas ja toimub üldise jõukuse kasvu arvelt.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta