Autor: Raigo Neudorf • 13. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kui Uvici meeskond 20 aastat tagasi asus kõige lihtsamate seadmetega pelmeene tootma, siis oli vähe neid, kes uskusid, et sellest võib välja kasvada regionaalses tähenduses suur ettevõte,“ ütles Musarov ettevõtte 20 aasta pikkust tegevust kokku võttes.

„Praegu me tunnistame, et oma edu eest oleme paljuski tänu võlgu neile äritegevuse arendamise tingimustele, mis on loodud Eestis.“Läbipaistev ettevõtluskeskkond, järelevalveasutuste selge ja prognoositav käitumine, arusaadav maksustamispoliitika, kohalike omavalitsuste asutuste avatus – kõik need on Musarovi sõnul faktorid, mis olulisel määral eristavad Eestit naaberriikidest.„Mul on suur kogemus asjaajamises erinevates riikides. Kuid ei Venemaal, Lätis ega Leedus pole Eestile iseloomulike konkurentsieeliseid. Just nimelt sellepärast suuname me oma peamised investeeringud endiselt tootmise arendamisse Jüris ja seome kõik oma lootused just nimelt selle tehasega,“ lisas ASi Uvic juht.Samas on tema sõnul ka mitmeid probleeme, milleks võib pidada ka pingelisi suhteid idanaabriga. Vahetult enne pronkssõduri teisaldamist investeeris Uvic ekspordiks suunatud tootmisesse kümneid miljoneid kroone, kuid seoses suhete järsu halvenemisega Venemaaga tuli ambitsioonikatest plaanidest loobuda.„Praegu kasvatame me jälle eksporti, mille osakaal kogumahust ulatub 50%-ni. Ja tahaks väga loota, et meid ei oota ees ebameeldivad üllatusi“ märkis Musarov.