Autor: Raigo Neudorf • 13. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

MKMi kinnitusel on Eesti ametkonnad seni lähtunud eeldusest, et planeeritava terminali juurde viiva laevatee sobivuse hindamisel lähtub ka Soome Maailma Veetranspordi Infrastruktuuri Assotsiatsioon (PIANC) väljastatud soovitustest..

Nimetatud soovitused käsitlevad LNG transportimiseks kasutatavatele laevateedele esitatavaid ohutusnõudeid ning seavad konkreetsed piirväärtused minimaalselt nõutavale laevatee süvisele ning laiusele.Gasumi eksperdid ei vaidlustanud, et nende soovituste järgimine eeldaks mahukat ning kulukat laevatee süvendamist ning miljonite kuupmeetrite pinnase eemaldamist, kuid teatasid üllatuslikult, et Soome ei kavatse järgida rahvusvaheliselt ohutu meretranspordi tagamiseks väljatöötatud soovitusi ning ei pea seetõttu vajalikuks Inkoo sadamani viiva laevakanali süvendamist.„On levinud praktika, et tavalistest tankeritest oluliselt kallimaid LNG tankereid kindlustavad ettevõtted nõuavad laevaomanikelt aluste navigeerimisel PIANC soovituste ranget järgimist,“ seisab MKMi teates.Ka Eesti teadlaste märkus terminalini viival kitsal laevateel esinevate valdavalt ebasoodsate ning navigeerimist raskendavate tuuleolude kohta ei leidnud veenvat ümberlükkamist.Soome poole esitatud info oli vastuolus Soome enda juhtivate mereteadlaste detailselt dokumenteeritud ning varasemalt publitseeritud infoga.Ministeeriumi hinnangul võib rahvusvaheliselt väljatöötatud laevateedele esitatavate soovituslike nõuete ignoreerimine, keerulised jääolud ning navigeerimist raskendava tuule koosmõju  halvemal juhul kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi.Eesti juhib tähelepanu ka asjaolule, et nimetatud keskkonnamõjude hindamise aruanne käsitleb terminali, mille gaasi tootlikkus on kuni 2 miljardit kuupmeetrit aastas. Seevastu Euroopa Komisjoni tellitud ning rahvusvahelise konsultatsiooniettevõtte Booz&Co läbiviidud regionaalse gaasituru analüüs jõuab kindlale järeldusele, et optimaalseim regionaalse LNG terminali suurus peaks olema 4 miljardit kuupmeetrit aastas. Väiksema gaasi läbilaskevõimega terminal ei too kaasa oodatud positiivset mõju kogu regiooni gaasiturule, mistõttu on küsitav terminali arvamine Euroopa ühishuvi projektide nimekirja.Gasumi varasemat teadet on võimalik lugeda SIIN