Majanduskasvu aeglustumine ei peegeldu veel palkades

Statistikaameti teatel kasvas keskmine brutokuupalk käesoleva aasta teises kvartalis 8,5% ja oli 976 eurot. Tegevusalade arvestuses kasvas keskmine brutokuupalk enim mäetööstuses (20%) ja omaniku liigi järgi arvestades välisomanikele kuuluvates ettevõtetes (10%).

Soosaare sõnul on nii kiire palgakasv on vastuolus väga aeglase majanduskasvu ja vähenenud tootlikkusega. Kui majanduskasv lähikvartalites märkimisväärselt ei kiirene, on oodata palgakasvu aeglustumist.

„Palgakasvu kiirenemine on laiapõhjaline ja sellel on mitu põhjust. Esiteks kergitas palgaskaala alumist otsa miinimumpalga 10% tõus. Kui ettevõtted säilitavad oma suhtelise palgastruktuuri, mõjutab see tõenäoliselt peale miinimumpalga saajate ka selle lähedase palga teenijaid. Teiseks jõustusid kevadel õpetajate ja meditsiinitöötajate palgalepped. Mitmel tegevusalal, eelkõige ehituses ja veonduses, mõjutab töötajate läbirääkimisvõimet palgaläbirääkimistel võimalus minna tööle välismaale,“ märkis Soosaar.

Veonduses ja laonduses kiirenes palgakasv esimese kvartali 8,6%lt teises kvartalis 15,4%ni ja ehituses 6%lt 12,7%ni.

Keskmise palga inflatsiooniga korrigeeritud kasv ehk reaalse ostujõu kasv oli teises kvartalis 4,9%. Reaalpalk on suurenenud kahe viimase aasta vältel, mil keskmise brutopalga kasv on püsinud kiire ning tarbijahindade kasvutempo alanenud. Sellega on keskmise palga ostujõud jõudnud väga lähedale kriisieelsele tipptasemele.