Elektritarbimise ja -tootmise kasv kiirenes

Balti riikide võrdluses oli elektritootmise kasv oktoobris kõige kiirem Lätis, kus Daugava hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang suurenes aastases arvestuses 189%. Läti kuine elektritoodang kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 60%, 396 GWhni. Sellest hoolimata kujunes Läti elektribilansi puudujäägiks oktoobris 213 GWh. Läti importis 61% puudujäägi katmiseks vajalikust elektrist Eesti ja 39% Leedu kaudu.

Leedus toodeti oktoobris elektrit 306 GWh ehk 8% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Kodumaine tootmine võimaldas oktoobris katta vaid 34% Leedu siseriiklikust elektritarbimisest ning elektribilansi puudujäägiks kujunes 584 GWh. Leedu koguimpordist moodustas import Eesti kaudu ligi 24, import Läti kaudu 18 ning import kolmandatest riikidest 58%.

Asjaolu, et tootmine Lätis ja Leedus jäi tarbimisele alla, ei viita tootmisvõimsuste puudumisele, vaid sellele, et olemasolevaid tootmisvõimsusi majanduslikel põhjustel ei käivitatud ja kasutati elektrienergia impordivõimalusi.

Kolme Balti riigi arvestuses oli oktoobri elektritarbimine kaks protsenti suurem kui aasta tagasi ehk kokku 2185 GWh. Tootmine kerkis samas 14%, 1641 GWhni. Seega võimaldas tootmine katta 75% tarbimisest.

Põhjamaades oli oktoobri elektritoodang seitse protsenti suurem kui aasta tagasi, tarbimine kasvas samas neli protsenti. Norras ja Rootsis ületas tootmine tarbimise ning Taanis ja Soomes oli olukord vastupidine.

Põhjamaade elektrieksport moodustas oktoobris 1,8 teravatt-tundi, mis on üle kahe korra enam kui aasta tagasi samal ajal. Enamuse Põhjamaade ekspordist moodustas eksport Saksamaale ja Hollandisse (Eestisse eksporditi Põhjamaadest 0,14 teravatt-tundi elektrienergiat).