Autor: Raigo Neudorf • 12. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Eesti-suguse väikese ja mitte väga rikka riigi jaoks on ressursside säästlik kasutamine ainus viis konkurentsivõimeline olla. Nii nagu pidev üle oma võimete elamine ei ole mõistlik eelarvepoliitika, tuleb ka energiat ja loodusvarasid kasutada kokkuhoidlikult ja kestlikult,” ütles Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaministri sõnul paistab Eesti maailmas silma mitte ainult eeskujulikult korras rahanduse, vaid ka keskkonnasõbraliku maksupoliitikaga.“Meie pikaaegne eesmärk on olnud nihutada maksukoormust tööjõumaksudelt saastamise, ressursikasutuse ja tarbimise maksustamisele. Eesti SKPs moodustavad keskkonna saastamise eest makstav tasu ja keskkonna kasutamise õiguse eest makstav tasu 3%. Samal ajal toob järgmise aasta eelarve tööjõumaksude osas taas leevendust,” rääkis Pentus-Rosimannus.Kui ressursside tõhusat kasutamist toetava maksusüsteemi ning loodusvarade säästliku majandamise osas võib Eesti paljudele eeskujuks olla, siis peamised väljakutsed on seotud energiasäästu ja põlevkivisektoriga.“Saime nõukogude ajast päranduseks vana ja kehva kvaliteediga elamufondi, lekkivad soojatrassid ja saastava põlevkivienergia. Et pool Eestist tarbitavast energiast kulub kodumajapidamistes, on majade energiatõhususe parandamine loomulikult üks peamisi prioriteete. Kredexi eesmärk on, et aastaks 2020 oleks pooled kortermajadest muudetud soojapidavaks, järgmisel aastal panustab riik sellesse 10 miljonit eurot. Kvoodiraha eest saame korda tehtud 85 kilomeetrit soojatrasse ning oleme viimaste aastatega suurendanud taastuvatest allikatest pärit energiaosakaalu pea veerandini,” loetles keskkonnaminister olulisemaid tegevusi ja saavutusi.Euroopa ressursifoorum toimub esimest korda, seda korraldab Saksamaa valitsus.