Tööinspektsioon saatis sel nädalal esmakordselt välja elektroonilise infokirja alustavate ettevõtete juhtidele.
Infokirja said oma e-posti aadressile ligi 5000 uut tööandjat, kes olid registreeritud Tööinspektsiooni andmebaasis käesoleva aasta algusest kuni aprilli keskpaigani.
Infokiri sisaldab teavet töökeskkonna ja töösuhete alal. Sealhulgas tööinspektsiooni nõuandeid, kuidas korraldada töökeskkonda puudutavaid küsimusi oma ettevõttes, mis on riskianalüüs ja tervisekontroll, mida silmas pidada töölepingute sõlmimisel ja puhkuste planeerimisel, millistel puhkudel tuleb teavitada inspektsiooni jms.
Tegevust alustanud tööandja peab teavitama tööinspektsiooni, edastades andmed firma tegevusala ja tegevuse asukoha kohta. Lisaks tuleb inspektsioonile teatada:
Artikkel jätkub pärast reklaami
• tegevusala muutmisest,
• töötervishoiu ja tööohutusega tegelevatest isikutest (töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ning töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja kontaktandmed),
• asbestitööde teostamisest,
• kantserogeenide või mutageenide kasutamisest,
• bioloogiliste ohutegurite käitlemisest.
Tööinspektsiooni tuleb teavitada ka ettevõttes toimunud tööõnnetusest. Iga tööõnnetuse kohta tuleb koostada raport ja saata see inspektsiooni hiljemalt kahe nädala jooksul peale tööõnnetust.
Surmaga lõppenud või nähtavalt raske vigastuse põhjustanud tööõnnetusest tuleb viivitamata teatada Tööinspektsiooni, ootamata arsti teatise saamist. Haigekassa maksab kannatanule 100% töövõimetushüvitust ainult juhul, kui tööõnnetus on tööinspektsioonis registreeritud.
Kui ettevõtte töötajal on diagnoositud kutsehaigus, tuleb inspektsiooni saata kutsehaigestumise raport.
Teavitamise vormid on kättesaadavad tööinspektsiooni kodulehel.
Tööinspektsioon kavatseb edaspidi saata elektroonilise infokirja iga kvartali algul neile uutele tööandjatele, kes on eelmise kvartali jooksul registreeritud inspektsiooni andmebaasis.
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.