18. aprillil avati riigikogu näitusesaalis näitus Eesti Kunstiakadeemia disainiprojektidest, millest suur osa on tehtud koostöös ettevõtetega.
Eesti Kunstiakadeemiale panid 1914. aastal aluse just Eesti töösturid. Täna, pea 100 aastat hiljem, on Disainiteaduskond siiani ülikooli suurim. Vaatamata samal aastal puhkenud I Maailmasõjale ja ebakindlale majandusolukorrale, pidasid Eesti ettevõtjad kunsttööstuskooli asutamist vältimatuks teguriks Eesti tööstusekspordi tõstmisel.
Ka Eestis mõistetakse disaini üha rohkem kui olulist ettevõtluse lisaväärtuse loojat ja teenuste arendajat. Jaanuaris kinnitas valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatusel “Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” osana “Disainivaldkonna riikliku tegevusplaani 2012-13”. Minister Juhan Parts on kinnitanud, et tegemist on alles disainikasutuse arengule suunatud riikliku poliitika esimese faasiga.
Eesti Kunstiakadeemia on selle tegevusplaani strateegiline partner ja disainihariduse roll ning kvaliteet on Eesti majanduse arengus tõusmas üha olulisemaks.
„Kas ei oleks siis õigem käsitleda EKA-t kui disainiakadeemiat,“ küsib Disainiteaduskonna dekaan Lylian Meister ja lisab: „Kunst on töö hing - nii on kirjutatud EKA ajaloolisele lipule. Mis eristab disaini kunstist? Esemed, mida disainer kavandab, sünnivad alati kellegi vajadusest ja lahendavad tema probleeme. Disaini mõõt on inimene – toodete ja teenuste kasutaja.“
Näitus jääb avatuks 11. maini.
Seotud lood
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Enimloetud
6
„Elektrihind saab meil ainult üles minna“
Viimased uudised
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Hetkel kuum
Kuidas tööstusettevõtet coachivalt juhtida?
„Elektrihind saab meil ainult üles minna“
Meile lisandub 1,2 miljonit täiendavat kulu igal aastal
Tagasi Tööstusuudised esilehele