• 18.04.12, 15:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikogus avanes tööstusdisaini näitus

18. aprillil avati riigikogu näitusesaalis näitus Eesti Kunstiakadeemia disainiprojektidest, millest suur osa on tehtud koostöös ettevõtetega.
Eesti Kunstiakadeemiale panid 1914. aastal aluse just Eesti töösturid.  Täna, pea 100 aastat hiljem, on Disainiteaduskond siiani ülikooli suurim. Vaatamata samal aastal puhkenud I Maailmasõjale ja ebakindlale majandusolukorrale, pidasid Eesti ettevõtjad kunsttööstuskooli asutamist vältimatuks teguriks Eesti tööstusekspordi tõstmisel.
Ka Eestis mõistetakse disaini üha rohkem kui olulist ettevõtluse lisaväärtuse loojat ja teenuste arendajat. Jaanuaris kinnitas valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi algatusel “Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013” osana “Disainivaldkonna riikliku tegevusplaani 2012-13”. Minister Juhan Parts on kinnitanud, et tegemist on alles disainikasutuse arengule suunatud riikliku poliitika esimese faasiga.
Eesti Kunstiakadeemia on selle tegevusplaani strateegiline partner ja disainihariduse roll ning kvaliteet on Eesti majanduse arengus tõusmas üha olulisemaks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Kas ei oleks siis õigem käsitleda EKA-t kui disainiakadeemiat,“ küsib Disainiteaduskonna dekaan Lylian Meister ja lisab: „Kunst on töö hing - nii on kirjutatud EKA ajaloolisele lipule. Mis eristab disaini kunstist? Esemed, mida disainer kavandab, sünnivad alati kellegi vajadusest ja lahendavad tema probleeme. Disaini mõõt on inimene – toodete ja teenuste kasutaja.“
Näitus jääb avatuks 11. maini.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.26, 15:15
Eesti tööstuses on puudu kuldsetest kätest, mis tulevad üha enam appi piiri tagant
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele