Swedbank toiduainetööstusest: siseturust pole asja, kasvada aitab eksport

Leemeti sõnul on Eesti tööstustoodangu mahud viimase nelja aasta kõrgeimal tasemel ning aastast aastasse on kasvatud pea kolmandik. Samuti on tööstustoodangu eksport rahalises mõttes läbi aegade suurim. Leemeti andmetel võib ka toidutööstuse toodangust pea kolmandiku lugeda eksporttoodanguks.

Eesti sisetarbimine on paraku jäänud kasvult tagasihoidlikuks, kuna palgatasemed on väikesed, hinnatõus olnud kõrge ja välismajanduskeskkond pingeline. Isegi kui rahalises mahus näitab toidutööstus lähiaastate rekordeid, on tarbimise maht ühiku kohta vähenenud ca 4%, kinnitab Leemet. „Seega tasub mõelda võimalusele nihutada ettevõtete käibebaas veel enamgi siseturult laiapõhjalisele ekspordile,“ ütleb ta. „Näeme sektori võimalusi just laiapõhjalise ekspordi arendamisel ja selle kaudu mahtude kasvatamisel. Eesti toidutööstusel on head eeldused tugeva ja laiapõhjalise ekspordi arendamiseks, selleks on meil olemas maailma tasemel ja kõrgekvaliteetsed tooted ning võimalus toota neid seejuures odavamalt kui see lähiriikides on võimalik.“

Leemet kinnitab, et pank on valmis tänavusest suuremas mahus finantseerima järgmise aasta käibevahendite- ja investeerimisvajadusi. Kuid ta lisab, et hetke majanduslikus olukorras tuleb hoida ka likviidsusreserve, mis annavad ettevõttele piisava ajavaru, et võimaliku langeva nõudlusega toime tulla. „Meie lihtne soovitus – hoiustage likviidsusreserv ja laenake investeeringuteks,“ annab Leemet tegevusjuhise edasiseks.