Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehnikaülikool toob tööstusjuhid arutama tööstuspoliitika arengut
Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) korraldab homme ümarlaua „Tööstuspoliitika arengutest Eestis“.
Ümarlaud on jätkuks kevadel toimunud samateemalisele ümarlauale ja tähistab ka TTÜ mehaanikateaduskonna 75. aastapäeva. „Eesti tööstuses on viimasel ajal toimunud rida tähelepanuväärseid koondumisi klastritesse (tööstusklaster, kaitsetööstuse klaster, tuuleenergia klaster), rahvusvahelised suurettevõtted (ABB, Stoneridge, BLRT) on hakanud rajama siia oma insenerikorpuseid. Töötlev tööstus, eriti masinate ja mehhatroonikatoodete tootmine annab enamiku meie eksporditulust. Erinevalt enamikust Euroopa Liidu maadest puudub Eestil aga seni oma tööstuspoliitika,“ ütles mehaanikateaduskonna dekaan Tauno Otto.
„Ilma tööstuse tulevikuvisioonita jäävad paljuräägitud- ja kirjutatud ettevõtluse arendamine ja innovatsioon paberile joonistatud tiigriteks,“ leidis Otto. Tema kinnitusel toob ümarlaud "Tööstuspoliitika arengutest" kokku suure hulga Äripäeva leksikonis „Tööstuse ja tootmise võtmeisikud 2011” tutvustatud tööstusjuhte ja tehnikateadlasi. „See on seega hea koht ja aeg otsimaks vastuseid küsimustele: Mida me tahame ja võiksime teha (luua, toota, arendada) tulevikus? Kas ja kuidas peaks Eesti riik siin aitama? Kui palju ja millist energiat me tulevikutootmises vajame? Milliseid spetsialiste me majanduse arenguks vajame?“ ütles professor Otto.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.