Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) korraldab homme ümarlaua „Tööstuspoliitika arengutest Eestis“.
Ümarlaud on jätkuks kevadel toimunud samateemalisele ümarlauale ja tähistab ka TTÜ mehaanikateaduskonna 75. aastapäeva. „Eesti tööstuses on viimasel ajal toimunud rida tähelepanuväärseid koondumisi klastritesse (tööstusklaster, kaitsetööstuse klaster, tuuleenergia klaster), rahvusvahelised suurettevõtted (ABB, Stoneridge, BLRT) on hakanud rajama siia oma insenerikorpuseid. Töötlev tööstus, eriti masinate ja mehhatroonikatoodete tootmine annab enamiku meie eksporditulust. Erinevalt enamikust Euroopa Liidu maadest puudub Eestil aga seni oma tööstuspoliitika,“ ütles mehaanikateaduskonna dekaan Tauno Otto.
„Ilma tööstuse tulevikuvisioonita jäävad paljuräägitud- ja kirjutatud ettevõtluse arendamine ja innovatsioon paberile joonistatud tiigriteks,“ leidis Otto. Tema kinnitusel toob ümarlaud "Tööstuspoliitika arengutest" kokku suure hulga Äripäeva leksikonis „Tööstuse ja tootmise võtmeisikud 2011” tutvustatud tööstusjuhte ja tehnikateadlasi. „See on seega hea koht ja aeg otsimaks vastuseid küsimustele: Mida me tahame ja võiksime teha (luua, toota, arendada) tulevikus? Kas ja kuidas peaks Eesti riik siin aitama? Kui palju ja millist energiat me tulevikutootmises vajame? Milliseid spetsialiste me majanduse arenguks vajame?“ ütles professor Otto.
Ümarlaual räägitut kajastab ka toostusuudised.ee.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.