Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) korraldab homme ümarlaua „Tööstuspoliitika arengutest Eestis“.
Ümarlaud on jätkuks kevadel toimunud samateemalisele ümarlauale ja tähistab ka TTÜ mehaanikateaduskonna 75. aastapäeva. „Eesti tööstuses on viimasel ajal toimunud rida tähelepanuväärseid koondumisi klastritesse (tööstusklaster, kaitsetööstuse klaster, tuuleenergia klaster), rahvusvahelised suurettevõtted (ABB, Stoneridge, BLRT) on hakanud rajama siia oma insenerikorpuseid. Töötlev tööstus, eriti masinate ja mehhatroonikatoodete tootmine annab enamiku meie eksporditulust. Erinevalt enamikust Euroopa Liidu maadest puudub Eestil aga seni oma tööstuspoliitika,“ ütles mehaanikateaduskonna dekaan Tauno Otto.
„Ilma tööstuse tulevikuvisioonita jäävad paljuräägitud- ja kirjutatud ettevõtluse arendamine ja innovatsioon paberile joonistatud tiigriteks,“ leidis Otto. Tema kinnitusel toob ümarlaud "Tööstuspoliitika arengutest" kokku suure hulga Äripäeva leksikonis „Tööstuse ja tootmise võtmeisikud 2011” tutvustatud tööstusjuhte ja tehnikateadlasi. „See on seega hea koht ja aeg otsimaks vastuseid küsimustele: Mida me tahame ja võiksime teha (luua, toota, arendada) tulevikus? Kas ja kuidas peaks Eesti riik siin aitama? Kui palju ja millist energiat me tulevikutootmises vajame? Milliseid spetsialiste me majanduse arenguks vajame?“ ütles professor Otto.
Ümarlaual räägitut kajastab ka toostusuudised.ee.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
“Helistamata ei saa ka insener”