Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehnikaülikool toob tööstusjuhid arutama tööstuspoliitika arengut
Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) korraldab homme ümarlaua „Tööstuspoliitika arengutest Eestis“.
Ümarlaud on jätkuks kevadel toimunud samateemalisele ümarlauale ja tähistab ka TTÜ mehaanikateaduskonna 75. aastapäeva. „Eesti tööstuses on viimasel ajal toimunud rida tähelepanuväärseid koondumisi klastritesse (tööstusklaster, kaitsetööstuse klaster, tuuleenergia klaster), rahvusvahelised suurettevõtted (ABB, Stoneridge, BLRT) on hakanud rajama siia oma insenerikorpuseid. Töötlev tööstus, eriti masinate ja mehhatroonikatoodete tootmine annab enamiku meie eksporditulust. Erinevalt enamikust Euroopa Liidu maadest puudub Eestil aga seni oma tööstuspoliitika,“ ütles mehaanikateaduskonna dekaan Tauno Otto.
„Ilma tööstuse tulevikuvisioonita jäävad paljuräägitud- ja kirjutatud ettevõtluse arendamine ja innovatsioon paberile joonistatud tiigriteks,“ leidis Otto. Tema kinnitusel toob ümarlaud "Tööstuspoliitika arengutest" kokku suure hulga Äripäeva leksikonis „Tööstuse ja tootmise võtmeisikud 2011” tutvustatud tööstusjuhte ja tehnikateadlasi. „See on seega hea koht ja aeg otsimaks vastuseid küsimustele: Mida me tahame ja võiksime teha (luua, toota, arendada) tulevikus? Kas ja kuidas peaks Eesti riik siin aitama? Kui palju ja millist energiat me tulevikutootmises vajame? Milliseid spetsialiste me majanduse arenguks vajame?“ ütles professor Otto.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.