Majanduskasvu arvatust järsem pidurdumine Saksamaal ja lausseiskumine Prantsusmaal tõid euroalala II kvartalis aeglaseima kasvutempo pärast majanduskasvu taastumist 2009. aasta teisel poolel.
Järjest murelikumaid noote kostab ka Rootsist ja Soomest. Rootsi konjunktuuriinstituut kärpis eile tuleva aasta kasvuprognoosi, märkides, et närvilisus finantsturgudel ning nõudluse vähenemine maailmamajanduses mõjutavad otseselt Rootsi majanduse väljavaateid. Soomes hoiatas keskpanga juht Erkki Liikanen eile, et ka Soomes on majanduses kasvanud uue languse oht.
Eesti hakkas Eurostati eile avaldatud statistikas silma kui riik, mille majandus on läinud aasta sama kvartaliga võrreldes kasvanud kõige kiiremini.
Samas tõdes rahandusminister Jürgen Ligi läinud nädalal Äripäeva lugejate küsimustele vastates, et kui kriis hakkab ulatuslikult mõjutama Eesti peamisi eksporditurge, jõuab langustrend ringiga ka siia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seni ei ole ebakindlus väliskeskkonnas Eesti majandust veel mõjutanud, ütles eile Äripäevale rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik. Samas ei välistanud ta vajadust senised prognoosid uues valguses üle vaadata. „Kuna prognooside järgi võib edaspidi oodata sisenõudluse rolli suurenemist majanduskasvus ning ekspordi panuse vähenemist, siis mõju Eesti majandusele võib kokkuvõttes kujuneda piiratuks. Teatud mõju kandub tõenäoliselt üle ka siseturule, kuna määramatuse suurenemine mõjutab negatiivselt tarbijakindlust, mis omakorda võib piirata tarbimiskulutuste (peamiselt püsikaupadele) tegemist, samuti investeerimisotsuste edasilükkamist,“ ütles Säälik. „Kokkuvõttes tähendab see riskide suurenemist ning annab põhjust ka negatiivsemate arengustsenaariumite koostamiseks.“
Loe täispikka lugu Äripäeva paberlehest!
Seotud lood
Euroala suurima majanduse Saksamaa kasv, mis on vedanud ja tagant tõuganud ka euroala teiste riikide majanduse kasvu, jäi teises kvartalis peaaegu toppama.
ASi Favor nõukogu esimees Almar Proos ütleb, et Saksamaal toimuvat tunnevad Eesti tööstused suures plaanis alles mõne kuu või poole aasta pärast.
„Oli arvata, et Saksamaa majandus ei jõua sellist tempot hoida, nagu nad I kvartalis veel hõiskasid,“ kommenteeris euroliidu majandusnumbreid ASi Kunda Nordic Tsement tegevdirektor Meelis Einstein.
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.