CV Keskuse andmetel oli tänavu esimeses kvartalis möödunud aastaga võrreldes kaks korda enam tööpakkumisi. Juunis on tööpakkumisi juba ligi kolm korda rohkem.
Kui eelmisel aastal avaldati CV Keskuse andmetel tööstuse sektoris kokku 2471 tööpakkumist, siis selle aasta jooksul on avaldatud juba 1601 tööpakkumist. Esimeses kvartalis oli eelmise aastaga võrreldes kaks korda enam tööpakkumisi. Juunis on aga edastatud juba 431 tööpakkumist, samas kui eelmisel aastal oli sellel perioodil tööstussektoris vaid 168 aktiivset pakkumist. „Tööstussektori käive suureneb ning sellest tulenevalt on vaja ka rohkem personali,” ütleb CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg.
Enamlevinud ametikohad tööstuse kategoorias on tootmistööline, monteerija, komplekteerija ning keevitaja. Tööotsijaid on CV Keskusel tööstuse kategoorias 26 446.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teine tööpakkumisi vahendav portaal, CV Online, viis läbi küsitluse, millest selgub, et veel tänavu kavatseb tootmise ja töötlemise valdkonna tööandjatest 45% juurde palgata spetsialiste, 45% oskustöölisi ja 35% lihttöölisi.
Seotud lood
Kuigi mäetööstus oli I kvartali palga-statistika järgi üks kiireima kasvuga sektor, toimus Eesti Energia Kaevandustes viimane palgatõus tänavu aprillis.
Statistikaameti andmetel on töötlevas tööstuses tänavu esimeses kvartalis keskmine brutokuupalk võrreldes aasta taguse perioodiga mõnevõrra langenud ulatudes 756,06 euroni.
CV Online läbiviidud küsitlusest selgus, et kuigi 39% tööstuse valdkonna tööandjatest kavatseb veel tänavu palku tõsta, siis sektori töötajatest ja tööotsijatest julgeb palgatõusu loota vaid 17%.
Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on Eesti tööstuses veel liiga palju lihtsa allhanke tegijaid, kes peavad konkureerima arengumaade sadade miljonite vähenõudlike tööotsijatega. See ei võimalda ka Eesti tööstussektoril palka kasvatada.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.