Väheste firmade uksel küsitakse ajakirjanikult ID-kaarti, pannakse selle andmed kirja ning nõutakse lisaks allkirja, et külaline keelatud kohas pilti ei tee, kirjutab tänane Äripäev.
Just selline protseduur ootab mind ees Rootsis Linköpingis asuvasse Saabi sõjatehasesse sisenemisel.
Paljud riigid kasutavad praegu Afganistani sõjas Saabi mitmesugust toodangut tankitõrjerelvadest raketi- ja mürsuradariteni Arthur ja Giraffe AMB, räägib Saabi Linköpingi haru juht Pontus Kallén. Peagi tarnitakse Rootsi sõjaväele ka väikseid mehitamata luurelennukeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte kohvinurgas saab aga katsuda uue konstruktsiooniga lennukitiiba.
Nimelt on Saab üks neist firmadest, mis on liitunud ELi finantseeritava seitsmeaastase programmiga, mille käigus üritatakse välja töötada senisest ökonoomsemaid lennukeid. Projektis osalejad on välja arvutanud, et hinnatundlikus lennunduses aitaksid uued lahendused säästa kuni 25% kütusekulust. Saabi ülesanne on konstrueerida lennukitiib, mille õhutakistus oleks senisest tublisti väiksem.
Täispika artikli lugemiseks telli Äripäev
SIIT või osta päevapilet
SIIT.Seotud lood
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.