Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saabi sõjatehas vormib säästlikku tiiba
Väheste firmade uksel küsitakse ajakirjanikult ID-kaarti, pannakse selle andmed kirja ning nõutakse lisaks allkirja, et külaline keelatud kohas pilti ei tee, kirjutab tänane Äripäev.
Just selline protseduur ootab mind ees Rootsis Linköpingis asuvasse Saabi sõjatehasesse sisenemisel.
Paljud riigid kasutavad praegu Afganistani sõjas Saabi mitmesugust toodangut tankitõrjerelvadest raketi- ja mürsuradariteni Arthur ja Giraffe AMB, räägib Saabi Linköpingi haru juht Pontus Kallén. Peagi tarnitakse Rootsi sõjaväele ka väikseid mehitamata luurelennukeid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte kohvinurgas saab aga katsuda uue konstruktsiooniga lennukitiiba.
Nimelt on Saab üks neist firmadest, mis on liitunud ELi finantseeritava seitsmeaastase programmiga, mille käigus üritatakse välja töötada senisest ökonoomsemaid lennukeid. Projektis osalejad on välja arvutanud, et hinnatundlikus lennunduses aitaksid uued lahendused säästa kuni 25% kütusekulust. Saabi ülesanne on konstrueerida lennukitiib, mille õhutakistus oleks senisest tublisti väiksem.
Täispika artikli lugemiseks telli Äripäev SIIT või osta päevapilet SIIT.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.