Latvenergo: parim koht vedelgaasiterminalile on Läti

"Näiteks Lätis maksab ainuüksi gaasivarustuse süsteemi ja infrastruktuuri ülalpidamine 15% ja ülejäänud osa (85%) on gaasi sisseostu kulud. Kui suudaksime sisseostukulutusi vähendada kas või 10% võrra, oleks see juba oluline põhjus, et kaaluda oma LNG-terminali rajamist. Küsimus ei ole ainult lõpptarbija kasus, vaid regiooni majandusvõimekuses tervikuna, see looks eeldused uute investeeringute tulekuks,” ütles Linkevics.

Tuginedes Euroopa suurimate veeldatud gaasi importivate riikide Suurbritannia, Belgia ning Hipsaania kogemusele ja võrrelduna 2010. aastal Venemaalt tarnitud gaasi hindadega Lätis näitab arvestus, et kütteperioodil on Venemaalt tarnitava maagaasi hind sama mis veeldatud gaasil. Samas on Venemaalt tarnitav maagaas aprillist septembrini kütteperioodiga võrreldes kohati isegi 25–30% kallim. Just suvekuudel pumbatakse maagaasi Incukalna maa-alusesse gaasihoidlasse ning sealt saavad seda vajadusel kasutada ka Leedu ja Eesti. 

Kui Läti ehitaks LNG veeldatud gaasi terminali, saaks sel perioodil JSC "Läti Gaas" ligipääsu maagaasi torujuhtme taristule ja tekiks gaasi vabaturg, gaasikauplejad saaksid suveperioodil valida maagaasi asemel hinnalt soodsama veeldatud gaasi. Gaasi saaks müüa kõikidesse kolme Balti riiki ning lisaks pumbata tagavaraks talvekuudele mõeldes ka Incukalna maa-alusesse gaasihoidlasse.

Linkevics lisas: „Kõik arvestused näitavad, et LNG osakaal võiks Baltimaades ulatuda vähemalt kolmandikuni turu kogumahust. Tuleb arvesse võtta, et mitte alati ei ole LNG soodsam maa- ehk n-ö torugaasist, hinnatase kõigeb turgude ja kuude lõikes palju. Loogiliselt võttes võiks maagaasi hind börsil olla vähemalt osaliseltki seotud NordPooli Balti piirkonna elektrihinnaga. Teised olulised faktorid, mis maagaasi hinda mõjutavad, on muidugi energia ja tööstuse nõudlus, võimalus kasutada Incukalna maa-alust gaasihoidlat ning muu energia hind.”