"Eestis oleme poliitiliselt seda teed läinud, et energeetikas peab olema tagatud 110% tarbimise tippnõudlusest," lisas Liive.
Kõige madalam julgeolekuaste on, et on ühendused. Järgneb oma tootmine. Gaasiga energiajulgeoleku mõttes ei arvestata, sest on olemas vaid üks kanal. Et gaasiga arvestataks, tuleks Eesti tingimustele sobiv terminal kibekähku ära teha," lausus Liive.
"LNG-terminali olemasolu oleks ka majanduslikult väga kasulik, kui vaadata viimast kaht aastat. Eestis on kõik viimastel aastatel maksnud gaasi eest rohkem, kui on olnud LNG-hind," põhjendas ta.
"LNG-terminal Lätis meid mitte kuidagi ei aita. Kui gaas tuleb meile Lätist, on see vaja kätte saada ka talvel kõige külmemal ajal," selgitas Eesti Energia juht.
Liive märkis, et ehkki lühiajalises perspektiivis on kõige mõttekam kasutada põlevkivi, on gaasiterminal lõppkokkuvõttes kõige soodsam. Tuumajaam on seejuures investeeringu mõttes kõige kallim.
Energia lõpptarbimine 2009 (GWh): 31% - vedelkütused, 24% - soojusenergia, 21% - elektrienergia, 19% tahkekütused ja 5% - gaas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Balti riikidesse ehitatava vedelgaasiterminali asukoht määratakse selle töönädala lõpus, kui Eesti, Läti ja Leedu peaministrid Tallinnas kohtuvad, kirjutas ajaleht Biznes & Baltija.
Latvenergo hinnangul on veeldatud gaasi terminali parimaks asukohaks mitte Eestis asuv Paldiski linn, vaid hoopis Läti.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.