Eesti Korteriühistute Liit viis läbi järjekordse küttekulude uuringu, selgitamaks välja Tallinna elanike küttekulutusi käesoleva aasta veebruaris.
Kõige energiasäästlikumad on 1960-70ndatel aastatel ehitatud suurpaneelkortermajad, mis on osaliselt või täielikult renoveeritud, edestas Eesti Korteriühistute Liit oma pressiteates.
„Uuring viidi läbi veebruari küttekulude kohta rohkem kui sajas majas Tallinnas ja Harjumaal," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva. „Küttekulu 1 ruutmeetri kütmiseks oli vahemikus 12,2 - 45 KWh, mis vastab küttehinnale 0,58-2,91 eurot. Keskmine küttekulu oli 25,3 KWh, see tähendab 1,52 eurot ruutmeetri kohta – võib aga nentida, et erinevates Tallinna linnajagudes on küttekulutuste hinnavahe kuni viiekordne.“
Jõgeva sõnul mõjus pikk külm talv ning seetõttu pikenenud kütteperiood oluliselt korteriühistute liikmete rahakotile.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jõgeva rõhutas, et muidugi on kõige energiasäästlikumad need majad, mis on täielikult soojustatud, kus toimib 2-toru küttesüsteem ja kütte arvestamine toimub igas korteris individuaalselt küttekulu jaoturitega.
„Tuleb aga nentida, et uuringusse olid kaasatud ka mõned viimasel kümnendil ehitatud majad, kuid nende näitajad jäid alla eelpool kirjeldatud majadele,“ tutvustas Jõgeva uuringu tulemusi. Jõgeva sõnul on energiasäästlikkuse poolest uuringus silma paistnud kortermajades hästitoimivad ühistud ja rahulolevad elanikud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
igus kui tuntud masinaehituslike komponentide tarnija on jõudsalt edasi arendanud võimekust robotlahenduste osas. Lineaarrobotite puhul pakutakse reeglina standardlahendusi, milleks on käigupikkused mõõtudes 2000 x 2000 x 1000 mm. Kuid siis esitas huvitava väljakutse ettevõte Metaprint, kes vajas rätsepalahendust tööalaga 4700 x 2600 x 900 mm.