Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Disain ei taga müügiedu, küll aga arendab toodet
Tootedisain teenib tööstuses peamiselt klassikalise tootearenduse eesmärki, disainitoodete väljatöötamisel pööravad firmad tähelepanu pigem kvaliteedile ja funktsionaalsusele, disaini enese rõhutamine pole ostjate võitmisel kuigi oluline.
Tööstusettevõtete huvi disaineri palkamise ja oma toodete senisest ulatuslikuma disainimise vastu ehk küll suureneb, paraku tunnistas ka Eesti Disainerite Liidu esimees Ilona Gurjanova, et reaalsete viljakate suheteni, kus rakendatakse erinevaid disainivaldkonnast punguvaid võimalusi, jõutakse siiski haruharva.
Siiski leidub ka meil ettevõtteid, kes on disaini pikaajaliselt ja teadlikult kasutanud ning sidunud selle nii oma identiteedi kui tooteloome kultuuriga, märkis Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna juhtaja professor Martin Pärn.Valdkondade kaupa võttes on disaini kasutamisele lähemal ettevõtted, kes pakuvad tarbe- ja sisustuskaupu, kuid avastamisevaru on nii elektroonika- kui masinatööstuses ja samuti teenindussfääris ja ühiskondlikus sektoris.
AS Balteco peadirektor Lars Sumbergi sõnul on nii hästi kui halvasti disainitud toote valmistamisel tootmise otsekulud tegelikult samasugused.
„Kõik hästi müüv ja tarbija silmis väärtuslik „tavakraam“ on kindlasti ka kellegi poolt disainitud,“ ütles ta. „Edukuse aluseks on kestvustoodetel kindlasti enne kõike hea funktsionaalsus ja disain.“
ASi Jalax tegevjuhi Laur Lubja sõnul on ilmselge, et kui tegemist on ikka disainitud tootega, on kindlasti võimalik küsida turult märksa suuremat hinda kui lihtsa toote eest.
„Meiegi tootsime varem oma brändi all disainmööblit ning ka hetkel pakume klientidele tootmiseks vajalikku nõustamist ehk siis tootmistehnoloogilisi lahendusi, mida ju võiks võrrelda tavatoote disainiga,“ selgitas Lubja. „Kliendid on nõus nutikamate ja paremate lahenduste eest rohkem tasuma.“
Mööblidisainer ja OÜ Explorandes omanik Janno Roodi leiab, et Eesti mõistes ei maksa disain midagi. „Oma kogemusest ütlen, et disain maksab ainult siis, kui sellel on maineka disaineri nimi,“ leiab ta. „Eestis antakse disain nii-öelda kauba peale – näiteks kui ma kellelegi köögimööbli disainin, siis ma ei saa selle eest lisaraha küsida, vaid olen rõõmus, kui ta selle mööbli minu käest tellib.“
Tervet artiklit tööstusdisaini tähtsusest ja kohast tootearenduses saab lugeda 14. aprilli Äripäeva tööstuse rubriigist.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele