Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia: elektri hinnahüppe taga ostusurve Lätist ja Leedust
Tänane hinnahüpe Eesti elektrihinnas viitab suurele elektrienergia defitsiidile Baltikumis, reaalselt peegeldab hinnahüpe Läti ja Leedu ostjate tugevat ostusurvet ning Lätis ja Leedus asuvate suurte elektritootmisvõimsuste mitteturupõhist kasutamist, kirjutab Eesti Energia energiakaubanduse direktor Margus Vals ettevõtte blogis.
Elektrienergia hinnad on oluliselt tõusnud Lätist ja Leedust tuleva elektri ostusurve tagajärjel.
Kas Baltimaades on elektrienergia defitsiit?
Võiks arvata, et täna, kui Eesti elektrihind tõusis, on Baltikumis elektrienergia suur defitsiit. Kõrged hinnad tähendavad üldjuhul, et Baltikumi tootjad kasutavad oma võimalusi elektrienergia müügiks. Tegelikult aga defitsiiti pole. Lätis ja Leedus on olemas vabad tootmisvõimsused, mis on töökorras ja nende võimsuste tootmishinnad on hinnatippudest oluliselt madalamad. Ainuke riik Baltikumis, mis toodab hetkel oluliselt enam elektrienergiat kui tarbib on Eesti.
Täna ületab Eesti planeeritud tootmine keskmist tarbimist ca 340 MW võrra ehk ca 44 protsenti, minimaalselt ületas planeeritud tootmine planeeritud tarbimist 250 MW-ga. Eleringi, AST (Läti süsteemioperaator) ja Litgridi (Leedu süsteemioperaator) andmetel voolab Eestis toodetud elektrienergia Lätti ja Leetu. Läti ja Leedu impordivad elektrienergiat kokku enam kui 1 000 MW. Ülejäänud 600+ MW tuleb Soomest ja Venemaalt.
Baltikumis on olemas tootmisvõimsuste ressursid, mida turule ei pakuta
Teadaolevalt toodavad Eesti elektritootjad elektrienergiat maksimumvõimsusel. Eestis on börsi tulek aidanud Eestis asuvad tootmisvõimsused anda börsimehhanismi efektiivselt kasutades turu kasutusse. Läti ja Leedu suured elektrijaamad, mille elektritootmise omahinnad on enam kui 20 korda madalamad Eesti hinnatippudest töötavad samal ajal alakoormusega kaugel oma maksimumvõimsusest. Kasutamata ja/või tipuhinnast oluliselt madalama tootmisomahinnaga tootmisvõimsuseid on Lätis üle 100 MW ja Leedus ca 1000 MW. Sellest võimsusest peaks enam kui piisama, et hinnatipud ära lõigata. Ometi voolab elektrienergia ostusurve mõjul lõunasse.
Elekter peaks voolama madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda
Oleme ju kuulnud, et ülekandevõimsuste piiranguid kolme Balti riigi vahel ei eksisteeri. Turumajanduse algtõed ütlevad seda, et kui ühes piirkonnas on kauba hind kõrge ja teises madal, siis hinnad ühtlustuvad selliselt, et madalama hinnaga piirkonna hind tõuseb ja kõrgema hinnaga piirkonna hind langeb. Antud juhul peaks elekter Leedu börsilt voolama Eesti poole, kuna Leedus on hind odavam kui Eestis.
Balti regionaalne elektriturg on iselaadi turg. Täna, kui elektri hind Eestis oli oluliselt kõrgem kui Leedus, voolab elektrienergia kõrgema hinnaga piirkonnast madalama hinnaga piirkonda vaatamata sellele, et nii Lätis kui Leedus on elektrienergia tootjad, kellel on kasutamata vaba võimsust, mille tootmise omahind on oluliselt madalam kui Eesti elektrihind.
Kokkuvõte
Leedu elektrienergia hinnad on viimase kuu jooksul kuni eilseni olnud keskmiselt 16.6 €/MWh ehk 40 protsenti kõrgemad võrreldes Eesti elektribörsi hindadega. Eesti elektribörs ei eksisteeri vaakumis ning seda kinnitavad elektrivood – elektrienergiat ostetakse Eestist ja transporditakse Leetu. Lätist ja Leedust pärinev ostusurve on Eesti hinda oluliselt mõjutanud. Lõunanaabrid transpordivad elektrienergiat Eestist isegi siis, kui nende tööta seisvate tootmisvõimsuste kulud on oluliselt madalamad ning isegi siis kui Leedu elektrihind on 58 €/MWh ja Eestis 462 €/MWh.
Hetkel kuum
Oma osa sellisel käitumisel on praeguses turukorralduses, mis ei võimalda Balti riikide siseseid ülekandevõimsusi ja tootmisvõimsusi optimaalselt kasutada. Eestil, Lätil ja Leedul puudub ühine elektriturg. Ühise elektrituru olemasolu välistab olukorra, kui elekter voolab kõrgema hinnaga piirkonnast madalama hinnaga piirkonda, samal ajal kui madalama hinnaga piirkonna tootmisvõimsused seisavad.
Lahendus: kaks sammu, mis viivad varustuskindluse kindlustamiseni ja elektrienergia hinna stabiilsuseni
Esmalt on vajalik lõpule viia Baltikumi elektribörside integreerimine NordPool SPOT'iga. Integreeritud börsil toimuks hinna leidmine kõikide Baltikumi tootjate ja ostjate nõudluse ja pakkumise tulemusena. Olukord, kus kõrgema elektrihinnaga piirkonnast ostetakse madalama hinnaga piirkonda ja olulise suurusega tootja ei pane oma võimsusi turule, kuigi tootmisvõimsused on töökorras, on kolme riigi ühise elektribörsi kontekstis praktiliselt välistatud.
Lahenduse teine osa on Estlink 2 merekaabel Soome. Peale teise merekaabli väljaarendust on Eestis igal tunnil ca 1 000 MW Soome turupõhist elektripakkumist. See pakkumine allub turureeglitele ning turujärelevalvele. Praktiliselt aitab Estlink 2 oma mahuga Balti nõudlusest tulenevad hinnatipud efektiivselt siluda.
Kokkuvõttes on stabiilse elektrihinna ja elektriga varustuskindluse garandid turu harmoniseerimine Baltimaades ning uute ühenduste - milledest esimene on Estlink 2 - väljaarendamine.
Seotud lood
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive andis esimese intervjuu pärast teisipäevast „elektrišokki“. Ta tunnistab, et sai pöörasest hinnast kuuldes šoki ning helistas kohe Konkurentsiameti peadirektorile, et tolle ametkond asja uurima hakkaks.
Elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas ületas täna hommikul hinna Rootsi ja Soome hinnapiirkonnas ligi 40 korda, kerkides ülempiirini 2000 eurot MW/h kohta.
Täna esimesel poolaastal on jõudsalt kasvanud Soome elektrienergia eksport, kirjutab Soome päevaleht Helsingin Sanomat.
Eesti, Läti ja Leedu lükkavad edasi ühtse elektrituru käivitamise. Esialgsete plaanide puhul pidi start olema jaanuaris.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
3
4
Viimased uudised
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele